Võrguehituse müük kasvatas Eesti Energia kasumit
Eesti Energia kolmanda kvartali käive vähenes võrreldes aastataguse ajaga 9%, kulumieelne ärikasum (EBITDA) kasvas samal ajal 3%. Olulise panuse andis EBITDA kasvu tütarettevõtte Eesti Energia Võrguehitus müük.
Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasiku sõnul on Eesti Energia Võrguehituse müük ettevõtte jaoks üks kvartali tähtsamaid sündmusi.
„Teenisime tehingult 7 miljonit eurot tulu ning võrguehitus sai endale hea omaniku, kelle põhitähelepanu on võrkude projekteerimisel ja ehitamisel,” rääkis Kaasik. Teine tähtis edusamm oli tema sõnul läbirääkimiste lõpulejõudmine Jordaania valitsusega, mille tulemusel allkirjastati 554 MW põlevkivielektrijaama projektilepingud.
Põlevkiviõli ja elektri müügimahud kolmandas kvartalis vähenesid. Eesti Energia müüs kvartalis 2,3 TWh elektrit, mis on 9% vähem kui aasta eest. Elektri jaeturul on Eesti Energia turuosa vähenenud 59%ni, seevastu suurenes elektri hulgimüük Nord Pool Spot börsile.
Ettevõte tootis 53 000 tonni vedelkütuseid, mis on 4% vähem kui aasta eest. Osalt oli tootmismahu langus tingitud remondigraafikute nihkumisest. Seevastu põlevkiviõli müügimaht vähenes 48%. Mahu ajutise languse üheks põhjuseks on Kaasiku sõnul 2015. aastast jõustuv väävlisisalduse direktiiv, mis on mõjutanud kauplejate huvi põlevkiviõli vastu ning tõstnud hinnavolatiilsust. „Turuseis on mõjutanud ka meie müügikäitumist. Ootame olukorra paranemist, kui saab selgemaks, mil määral mõjutab direktiiv raske kütteõliga kauplejaid,” kirjeldas Kaasik.
Kolmandas kvartalis lõppesid suvised hooldustööd Enefit280 õlitehases, mille järel on tehast töötamise ajal käitatud stabiilselt 50% võimsusega. Oktoobris paigaldati süsteemi teine täiustatud tuhajahuti, mis võimaldas tehase töökoormust veelgi tõsta.
Jaotusvõrguettevõtte Elektrilevi võrguteenuse müügimaht kasvas tulenevalt pikemalt kestnud suvesoojast 4%. Oluliselt lühenes riketest tingitud elektrikatkestuste keskmine kestus, mis langes tänu investeeringutele ning paremate ilmaolude tõttu 40 minutilt 37 minutini. Veel 2011. aasta kolmandas kvartalis oli see näitaja 74 minutit.
Kontsern investeeris kvartalis 71 miljonit eurot. Olulisemad investeeringud tegime Auvere elektrijaama ning Elektrilevi võrguteenuse kvaliteedi parandamisesse. Muuhulgas said valmis Auvere elektrijaama kaks elutähtsat süsteemi – põlevkivi ja biomassi kütuse etteande süsteem ning tuhaärastuse süsteem. Auvere elektrijaamas ollakse jõudmas lõpule ettevalmistustega kuumkäivitusteks. Paide koostootmisjaam sooritas aga edukalt võrgutestid ning Elektrilevi kinnitas uue jaama vastavust võrgueeskirjadele.
