Majandusminister Urve Palo sõnul maksaks saja riiklikult toetatud üürikorteri arendamine aastas viis miljonit eurot. Sajast korterist on aga kogu Eesti jaoks vähe, sest ideega alustatakse nullist ja et Põhjamaadele järele jõuda, peaks riigi investeering olema palju suurem.

Ehitusettevõtja Raivo Rand on olnud üks ministri idee tulisemaid toetajaid. Tema sõnul ehitatakse praegu Eestisse 2000 korterit aastas, aga vaja oleks ehitada umbkaudu 6000, et korvata amortiseerunud elamufondi. „Kui riik panustaks ehitusse näiteks kolmandiku kogukulust, tuleks see maksude ja muu kaudu ka tagasi, rääkimata ettevõtlusarengust ja tööhõivest. Kui riik ei sekku ning inimestele mugavaid ja tänapäevaseid elamisvõimalusi ei looda, jookseb maa tühjaks. Kui üldse ei investeeri, jääb sissetulevat raha samuti järjest vähemaks – see on nii riigi, aga ka ettevõtjate puhul,” rääkis Rand.

Initiatiiv omavalitsuselt

Seega, kui riik toetakski aastas 2000 korteri ehitamist, saaks eelarves lahti 100 miljonist maksumaksja eurost. Palo täpsustas, et kui tema idee saaks kirja energiamajanduse arengukavasse, võiks järgmine koalitsioon tegeleda juba täpsemate summadega. „Milliseid meetmeid ja millises mahus kasutada, tuleb iga projekti puhul eraldi analüüsida. Näen, et initsiatiiv peab tulema omavalitsuselt, kes ka konkreetselt ära näitab, kuidas see piirkonnale kasuks tuleb ja kuidas omavalitsus ise panustab.”

Kinnisvaraeksperdid suhtuvad Palo plaani skeptiliselt (vt kõrvallugu). Samuti ei meeldi see sotsiaaldemokraatide koalitsioonipartnerile Reformierakonnale, mille riigikogulasest liige Arto Aas ütleb, et korterite ehitamine on ülirikaste riikide luksus, mis on kulukas ja ebaefektiivne sotsiaalabi vorm. Pealegi jõuaks selline abi väheste väljavalituteni. „Tallinna munitsipaalmajade näitel teame, et see on ettevõtjate jaoks tõeline kullaauk. Tõenäoliselt oleks neid probleeme saanud lahendada palju odavamalt. Teisisõnu – samade rahaliste vahenditega saaks lahendada suurema hulga üürnike muresid.” Aas rõhutas, et ta ei taha süüdistada ettevõtjaid, kelle eesmärk ongi kasumit teenida, vaid pigem viitas sellele, et maksumaksja raha peab targemalt kasutama.

Palo aga vaidleb, et erinevalt Tallinna munitsipaalkorteritest ei ole riiklikult toetatud üürielamute eesmärk hoida rendi hinda kunstlikult madalal. "Kokkuhoid tarbijale tuleb sellest, et projektist ei eeldata suurt marginaali ning hooned on ehitatud võimalikult kaasaegsed ja energiasäästlikud - sellega kaasnevad madalad kommunaalkulud," rääkis Palo.
Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega