Kaubanduskoda hoiatab: ettevaatust petuskeemidega!
Internet on avardanud petturite võimalusi ülemaailmseks tegutsemiseks. Ettevõtteid, keda püüda, leiab tänu avalikele registritele kergesti, lisaks on komplitseeritud petturite hilisem karistamine, kuna nende esitatud kontaktandmed on reeglina valed ja kohtu ette toomine keeruline.
Levinumad petuskeemid
Ettevõtetele valmistavad peavalu nii petturid, kes väidavad endid olevat potentsiaalsed koostööpartnerid, aga ka petuskeemid, mis peituvad ametlikuna kõlavate rahvusvaheliste organisatsioonide taga. Välismaa ettevõtete puhul, kes on pöördunud ettevõtte poole koostöösooviga, kuid kelle usaldusväärsuses ei saa kindel olla, tasub teha eeltööd, et vältida hilisemaid ebameeldivaid üllatusi. Kindlasti tuleks otsida ettevõtte kohta infot internetist ja kui võimalik, kontrollida, kas välisriigi äriregistris leidub ettevõtte kohta nende juttu kinnitav kanne. Kahtluse korral tasub ühendust võtta välisriigi ametiasutustega, et teha kindlaks, kas väidetav ettevõte tõepoolest eksisteerib. Ka Kaubanduskojal on võimalik oma liikmeid selles küsimuses abistada.
Segadust võivad tekitada ka juhtumid, kus ettevõtte poole pöördutakse asutuse poolt, mille nimi viitab, et tegu on ametliku organisatsiooniga, kuid millel tegelikkuses rahvusvaheline autoriteet puudub. Tegu on petturitega, kes kasutavad ära ettevõtete teadmatust välismaise bürokraatia ees tegutsedes nime all, mis viitaks justkui mõnele rahvusvahelisele organisatsioonile ning esitavad nõudeid ettevõtte kohta info saamiseks, pakkumisi erinevatel konverentsidel osalemiseks või arveid erinevate nende poolt pakutavate teenuste eest.
Viimasel ajal on üheks levinud skeemiks ettevõtetele European Business Numberi pakkumine. Tegemist on nn kataloogipettusega, mispuhul saadetakse ettevõttele kiri firma kontaktandmetega ning palutakse teavitada oma andmete muutumisest. Firmasid meelitatakse lubadusega, et ettevõtte andmed pannakse kirja kataloogi, kust koostööpartneritel üle Euroopa on neid lihtne leida. Pöördumist lähemalt uurides selgub, et saates kirja oma andmetega tagasi, nõustub saatja maksma portaalis andmete avaldamise eest 480 eurot aastas. European Business Number’i registreeringu omamine ei ole sealjuures ettevõtetele kohustuslik ning mingisugust reaalset kasu ettevõte kirjale vastamisest ei saa. Vastupidi, seejärel hakatakse vastajat pommitama suurte arvetega ning ähvardatakse ettevõte nende tasumata jätmisel kohtusse kaevata. Raha tasumine ei pruugi samuti olukorda lahendada, kuna arveid esitatakse suure tõenäosusega veelgi. Sarnased kataloogipettused on küllaltki levinud, tuntuimad nendest kannavad nimesid European City Guide, the European Medical Directory, EU Business Register jne.
Samuti tasub ettevaatlik olla kõiksugu intellektuaalset omandit puudutavate ootamatute pöördumistega. Kui ettevõte on esitanud taotluse patendi registreerimiseks nt Euroopa Patendiametisse, kasutavad petturid taotluste avalikku kättesaadavust ning selgitavad välja ettevõtted, kes on hiljuti patenditaotluse sisse andnud eesmärgiga neile täiendavaid arveid esitada. Analoogiliselt kataloogipettustega kasutatakse ametlikuna kõlavaid nimesid ning üritatakse jätta mulje, et arve tasumine on patendi saamise vältimatu eeltingimus. Mõningad patente puudutavad viimasel ajal levinud skeemid on näiteks IPT Patents, International Patent and Trademark Guide, Worldwide Online Patent Database, Universal Patents and Trademarks Service. Levinumad petuskeemid ning näidised pöördumisest on ära toodud ka Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni ning Euroopa Patendiameti kodulehekülgedel.
Kuidas ära tunda, et tegemist on petuskeemiga?
Nagu öeldud, võivad pettused olla küllaltki läbimõeldud. Ehtsa ja usaldusväärse mulje jätmiseks kasutatakse sümboolikat, mis sarnaneb rahvusvaheliste organisatsioonide või suurfirmade sümboolikale, samuti sarnaseid nimesid ning pöördumise vorme. Siiski esinevad pettuste puhul mõningad aspektid, mis peaksid kahtlust äratama ning mille esinemisel võib eeldada, et tegemist on petuskeemiga. Reeglina on pöördumine võõra organisatsiooni poolt üllatuslik ning jõuab ohvrini varasema ohvripoolse tegutsemiseta. Vaatamata sellele rõhutatakse pöördumises aga kohese tegutsemise vajadust ning konfidentsiaalsust. Ettevaatlik tuleks olla, kui juba esimeses kirjas nõutakse ettevõttelt pangaandmeid või koguni ettemaksu tasumist. Samuti on selgeks märgiks ebausaldusväärsusest, kui e-kirjad, mida saadavad väidetavad ametlikud organisatsioonid, on edastatud tasuta meiliprogrammide nagu Gmail, Yahoo, Hotmail vms vahendusel.
Kuidas käituda?
Kahtluse tekkimise korral tasuks esmalt internetist kirja saatja tausta uurida ning välja selgitada, ega varasemalt ei ole selle saatjaga seonduvalt pretensioone esitatud. Tihti annab juba kiire otsing teavet selle kohta, kui keegi on sarnase petuskeemi ohvriks langenud. Kui selgub, et tegemist on tõepoolest pettusega, tasub pöördumine jätta tähelepanuta ning sellele mitte vastata.
Olles veendunud, et tegemist on pakkumisega, millele on soov vastata, on oluline läbi lugeda kogu pöördumine ning erilist tähelepanu pöörata väikses kirjas toodud tingimustele. Tihti esitatakse just märkamatuks jäävates alamärkustes tingimusi, millega nõustudes ettevõtted endale soovimatult rahalisi kohustusi võtavad.
Olukorras, kus olete petuskeemi käigus lepingulisse suhtesse astunud, võiks esmalt kirjutada petturitele kirja, millega ütlete teievahelise lepingu üles, põhjendades, et tegemist on pettusega. Ehkki ilmselt jätkatakse kirjade saatmist ka pärast ülesütlemist, olete omalt poolt suhte petturiga lõpetanud. Tõenäoliselt ähvardatakse seejärel inkasso poole või kohtusse pöördumisega, kuid selliseid ähvardusi tuleks ignoreerida. Lisaks, kui olete edastanud oma pangakonto andmeid või muid finantsdetaile, peaksite koheselt pöörduma panga poole.
Artikkel ilmus Kaubandus-Tööstuskoja ajakirjas Teataja.
