Toomas Tool jäi riigikohtus elektrifirmale alla
Riigikohus pidi hiljuti lahendama ärimees Toomas Tooli ja elektrisüsteemidega seotud teenuseid pakkuva KH Energia Konsult vaidlust. Kohtutee võttis jalge all Tool, kes leidis, et alajaam, mille elektrifirma 20 aastat ehitas, on tema oma, kuna asub talle kuuluval kinnistul.
Kohtuasjast kirjutas oma uudiskirjas advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid, kes ei ole vaidlusega seotud.
Vaidlus käis alajaama üle, mis telliti KH Energia Konsultilt 1994. aasta detsembris ja paigaldati lepingu järgi Toolile kuuluvasse hoonesse aadressil Tallinnas Kadaka tee 72a. Seadmed jäid piiritlusakti järgi elektrifirma omandusse, kes pidi tagama alajaama nõuetekohase toimimise ja kinnistu nõuetekohane varustamise elektrienergiaga.
4. juunil 2009 teatas Tool, et tahab elektrifirmaga alajaama kasutamiseks sõlmitud kokkulepe lõpetada ja nõudis alajaama tagastamist. KH Energia Konsult keeldus nii valdust vabastamast kui ka hüvitist maksmast, väites, et ta on alajaama seadmete omanik.
20. jaanuaril 2011 esitas Tool nõude vabastada alajaama valdus ja hüvitada rikkumise teel saadu. Tool põhjendas, et kuna alajaam oli elektrifirma valduses, ei ole tal õnnestunud sõlmida lepingut kogu kinnistu varustamiseks elektrienergia ja võrguteenustega alajaama kaudu.
30. oktoobril 2012. aastal esitas siis Toomas Toolile kuulunud firma Baltplast, mille aktsiad on nüüdseks üle läinud Mari Toolile, Harju Maakohtule hagi, et "nõuda alajaam ja samas ehitises paiknev traforuum välja kostja ebaseaduslikust valdusest."
Nimelt leidis Tool, et kuna alajaam asub temale kuuluval maal, kuulub ka sellel asuv alajaam tema omandisse. Alajaam paiknes hoones, mis kuulus kinnisasja omanikule ehk Toolile ning ruum, milles alajaam asus, oli osa ehitisest, mis samuti kuulus hoonestusõiguse alusel talle.
Alajaama kasutaja KH Energia Konsult aga leidis, et alajaam ei ole kinnisasja oluline osa ja kuulub talle. Kasutaja hinnangul ei saanud alajaam kuuluda kinnisasja omanikule ka seetõttu, et alajaama kaudu varustatakse elektriga kinnistul paiknevaid ehitisi kokku 28 mõõtepunktis.
Kohtuasja lahendamisel lähtus kohus eeldusest, et alajaama moodustavad elektriseadmed ja seda tuleb eristada ruumist, milles need paiknevad ehk traforuumist.
Riigikohus leidis oma otsuses, et üldjuhul ei saa alajaama pidada ehitise, kus see paikneb, oluliseks osaks ega ka kinnisasja oluliseks osaks. Esiteks välistab selle üldreegel - alajaama saab ehitisest eraldada ilma ehitist oluliselt kahjustamata.
Riigikohus sedastas ka, et alajaama põhieesmärk on elektri edastamine teistele tarbijatele, see tähendab, et rajatise põhieesmärk ei seostu ehitisega, milles see paikneb. Seega on alajaamal iseseisev kasutusotstarve, mis ulatub väljapoole ehitist, kuhu see on paigutatud.
Riigikohus märkis, et alajaama lugemiseks ehitise oluliseks osaks ei piisanud sellest, et alajaama vahendusel võidakse elektriga varustada ka sama ehitist. Seega ei ole põhjust alajaama lugeda just selle ehitise oluliseks osaks, milles see paikneb.
Alajaama ehitise oluliseks osaks lugemist ei õigusta Riigikohtu hinnangul ka asjaolu, et selle kaudu elektriga varustatavad tarbijad paiknevad samal kinnistul. Ehk siis - ehitise olulise osa määramisel ei saa kinnistut ehitisega samastada.
Riigikohtu lahendiga saab tutvuda siin.
