Agressiivse kampaania autorid räägivad, miks nad ähvardasid valitsust katastroofiga

Palju tähelepanu saanud keskkonnatasude tõusu vastu suunatud Eesti Keemiatööstuse Liidu kampaania ”Meie õnn on meie maavarad” loonud agentuuri La Ecwador meeskond peab kampaaniat, mida nad nimetavad "riiki korrale kutsuvaks", edukaks ning tõrjub süüdistusi, justkui õhutanuks see rahvustevahelist vaenu.

Kampaanias väideti, et maksupoliitika muudatused ähvardavad meie põlevkivitööstust sulgemisega, tuues kaasa 24 000 töötut Virumaal, sõltuvuse välismaisest energiast ning saamata jääva maksutulu 250 miljonit eurot aastas.

Keskkonnaministeerium nimetas kampaaniat valetamiseks, kriitikud tõid välja valitsusevastasuse ning rahvustevahelise vaenu õhutamise, sest on ju need väidetavalt tööst ilma jäävad 24 000 inimest peamiselt muukeelsed.

Kampaania korraldanud reklaamiagentuur La Ecwador väidab, et kampaania sõnumid said valitud tihedas koostöös kliendiga ja teema tõsidust silmas pidades. „Kui mõni asjatundja kirjeldas oma reaktsiooni kampaaniale sõnaga „segadus“, siis see annab põhjust loota, et kampaania ei läinud vett vedama. Nimelt on mitmed sotsiaal- ja teavituskampaaniad üles ehitatud eesmärgiga puudutada, häirida või isegi šokeerida inimest viisil, mis paneb teda kampaania sõnumitel ning teemal pikemalt mõtlema ja sellega suhestuma. Segadus on meeleseisund, millele otsitakse selguse näol lahendust,“ rääkis agentuuri loovjuht Uku Nurk. „Keemiatööstuse Liidu kampaania ajal tõusis külastajate arv EKTL sotsiaalmeedia kanalites hüppeliselt, mis tõestab, et kampaania tulemusena otsisid paljud inimesed infot, mis seletaks kampaania fookuses oleva teema ja probleemi neile laiemalt lahti,“ selgitas ta.

Iga reklaamilooja üheks oluliseks eesmärgiks on enda reklaamile tähelepanu pälvimine, kuid see ei tähenda loovjuhi sõnul, et eesmärgini jõutakse vahendeid valimata.
Nurk ütles, et nende eesmärgiks ei olnud põhjustada tormi veeklaasis, vaid tekitada ühiskonnas diskussioon.

Küsimusele, kas Ida-Virumaa elanikkonna rahvuslikku struktuuri arvestades peab agentuur praeguses rahvusvahelises pingelises olukorras tööpuuduse ning sotsiaalse katastroofiga ähvardavat kampaaniat õigeks, vastas Nurk : "Jah, sest kampaania propageeris põlevkivi kaevandamist Eestis ning ennetas olukorda, kus kümned tuhanded antud piirkonna inimesed oleksid kaotanud oma töö. See oli ikkagi silmiavav kampaania tervele Eestile, mis rääkis võimalikest riigi maksupoliitika tagajärgedest."

Ta kinnitas, et kampaania ei õhutanud kuidagi rahvustevahelist vaenu, vaid käsitles riigi maksupoliitika võimalikke tagajärgi. „Nagu ka tulemustest on näha, ei tekkinud sellest kampaaniast mingit rahvustevahelist vaenu ja ka riik korrigeeris oma maksupoliitikat," sõnas Nurk.

„Keskkonnaministri avalikkuses väljaöeldud arvamust, et see kampaania maksis tõenäoliselt mitusada tuhat eurot, võtame reklaamiagentuuris kui suurt komplimenti oma tööle,“ lausus La Ecwadori juhataja Heily Aavik, kelle kinnitusel maksis kampaania tegelikkuses kolm korda vähem. 

„Selline kampaania maksumuse oletamine ministri poolt näitab ilmekalt, et riigisektor ise on harjunud palju kallemaid, kuid väiksema märgatavusega kampaaniaid korraldama, sest maksumaksja raha on vabalt käes. Tegime oma kampaania teadlikult terava ja silmatorkava, et väikese eelarvega saavutada maksimaalselt suur tähelepanu,’’ selgitas Aavik. 

Lisaks ostetud meediapindadele saadi suur hulk tasuta promo - seda nii temaatiliste artiklite kui ka tele- ja raadiointervjuude näol. „ERR näitas reklaamklippi koguni 4 korda tasuta ja pühendas teemale isegi pühapäevases nädalat kokkuvõtvas saates pika tutvustava lõigu,“ rääkis Aavik.

Agentuuri selgitusel oli tegemist teavituskampaaniaga, mille eesmärgiks oli laias plaanis juhtida eestlaste tähelepanu ühele Eesti kõige olulisemale maavarale – põlevkivile, juhtides tähelepanu ka asjaolule, et riik kavatseb peagi taas sektoris makse tõsta, mis võib drastiliselt mõjutada nii riigi põlevkivitööstust, sellega seotud sektorite käekäiku kui ka Eesti energiajulgeolekut.

„Kindlasti on nii mõnelegi väljaspool Ida-Virumaad elavale Eesti inimesele, üllatuseks fakt, et põlevkivist saadavad tooted moodustavad oluliselt suurema osa Eesti ekspordist, kui näiteks toidukaubad. Seetõttu on keskkonnatasude süsteemi muutmisel otsene mõju meile kõigile, selgitab agentuuri copywriter Teele Hein.