Loe seni saladuses püsinud kirja, mis eelnes riigikohtu otsusele jätta kapost välja küsimata VEB-ist raha väljavõtnu nimi
Riigikohtu esimees Priit Pikamäe valmistas juba nädalapäevad varem VEB Fondi sertifikaadiomanikke esindava vandeadvokaadi Indrek Leppiku ette otsuseks, mille alusel riigikohus keeldus uuesti VEB Fondi küsimust sisuliselt menetlemast. Seetõttu ei ole võimalik ka teada saada, kes võttis VEB-ist välja 20,5 miljonit dollarit.
Riigikohus leidis 7. novembri otsuses, et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses puudub alus juba jõustunud otsuse teistmiseks ning samuti ei ole kaebajate poolt avalduses märgitud asjaolud riigikogu otsuse õiguspärasuse hindamisel piisavad või asjassepuutuvad.
Riigikohtu üldkogu tegi antud kohtuasjas otsuse 20. novembril 2012, jättes jõusse riigikogu 15. jaanuari 2012. aasta otsuse „Riikliku VEB Fondi sertifikaatidega tagatud nõuete hüvitamine", märkis riigikohus oma teates.
Kaebajad taotlesid asja uut läbivaatamist, märkides riigikohtule esitatud teistmisavalduses, et riigikontrolli 12. juuni 2014. aasta aruandes ja riigikogu erikomisjoni 18. juuni 2014. aasta lõpparuandes ilmnevad uued asjaolud ja tõendid, mis ei olnud kaebajatele varem teada.
Kolleegium toob otsuses välja, et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadustikus sätestatud menetluses ei ole nähtud ette võimalust jõustunud kohtulahendeid teista.
Seega ei kuulu riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses tehtud otsuse teistmine riigikohtu pädevusse ja teistmisavaldus tuleb jätta läbi vaatamata.
Riigikohus alustas oktoobri alguses uuesti VEB Fondi kohtuasja läbivaatamist, sest selleks ajaks olid saanud teatavaks asjaolud, mis andsid 32 miljoni dollari liikumisest märksa selgema ülevaate.
VEB Fondi sertifikaadiomanikke esindab GLIMSTEDT´i juhtivpartner, vandeadvokaat Indrek Leppik.
Sertifikaadiomanikud taotlesid teistimisavaldusega, et riigikohus nõuaks kaitsepolitseilt välja inimese nime, kes võttis ühest Peterburi pangast välja VEB Pangast pärit 20,5 miljonit dollarit.
Taotluses seisis: "nõuda välja Kaitsepolitseiametilt riigisaladuseks oleva teabe andmekandjad, millest nähtub, millisele isikule või isikutele kanti VEB Pangast äriühingu TSL International poolt saadud Eesti pankade korrespondentkontodelt saadud külmutatud raha."
Ühtlasi sooviti, et riigikohus tühistaks oma 20. novembri 2012 otsuse, mis puudutas VEB Fondi sertifikaadiomanike rahast ilmajätmist, ja uuendaks menetluse.
Samuti taotlesid sertifikaadiomanikud ka riigikogu 15. veebruari 2012. aasta otsuse "Riikliku VEB Fondi sertifikaatidega tagatud nõuete hüvitamine" tühistamist.
Teistmisavalduse esitamise ja riigikohtu 7. novembri otsuse vahele jääb aga veel üks seni lahtirääkimata episood. Nimelt päris vandeadvokaat Leppik 22. oktoobril riigikohtult aru, millal võiks teistmisavalduse saatuse kohta oodata kõrgelt kohtult vastust.
28. oktoobril saatis riigikohtu esimees Priit Pikamäe kaitsjale kirja, milles teatas, et enne seda, kui avalduses esitatud nõudmisi saab üldse menetlusse võtta, peab välja selgitama, kas nendega tegelemine on põhiseaduslikkuse järelevalve raames legaalne.
"Arvestades Teie avalduses esitatud argumente kogumis tuleb Riigikohtul võtta esmalt seisukoht esitatud avalduse lubatavuse kohta. Kui põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium loeb Teie avalduse lubatavaks, saab menetlus jätkuda teiste menetlusosaliste kaasamisega, neilt arvamuse palumisega ning menetluse edasise vormi (suuline või kirjalik) valimisega. Samuti saab sellisel juhul otsustada Teie taotluse üle nõuda kohtuasjas välja täiendavaid tõendeid. Vastupidisel juhul tuleb esitatud teistmisavaldus jätta läbi vaatamata," valmistas Pikamäe vandeadvokaadile saadetud kirjas Leppikut ette 7. novembri negatiivseks otsuseks.
