2014. aasta hooaeg oli 2013. aastast, mil teenindati 334 reisijat rohkem, Väinamere Liinid OÜ teenindusjuhi Anu Hiiuväina sõnul tagasihoidlikum.

"Reisijate arvule seadis piiranguid laeva mahutavus - 60 reisijat - ja sõidugraafiku tihedus. Kuigi laevaühendus on eeskätt mõeldud Ruhnu elanike ühendusena, oli suvistel nädalavahetustel sõita soovijate hulk mitmekordselt suurem kui laeva ja graafiku võimsused," selgitas ta.

Graafiku koostamisel arvestatakse peamiselt Ruhnu kogukonna ettepanekuid ja lähtutakse reiside arvust, mis riik hooajaks tellib.

Hiiuväina sõnul on Ruhnu laevaliikluse eripäraks vahemaade pikkus: Pärnu-Ruhnu liin on Eesti sisemaise laevaliikluse kõige pikem liin. Ülesõit Pärnust Ruhnu saarele kestab üle kolme tunni ja vahemaa on peaaegu 100 km. Lisaks sõidab laev avamerel, kus sõiduolud on keerukamad ja lainetus suurem, mis sageli pikendab ülesõidu aega veelgi. „Ühe tööpäevaga Pärnu suunale kahte edasi-tagasi reisi teha ei jõua,“ lisas Hiiuväin.

Septembris sai Runö hooaeg tagasilöögi, sest laev pidi tehnilistel põhjustel 9. septembrist 12. oktoobrini liinilt kuu aega eemal olema. Sel aja pidas Ruhnu saarega ühendust puksiir Panda Roomassaare sadama kaudu ja Pärnu suunal reise ei toimunud. „Samas on septembri nädalavahetused veel külastajatele atraktiivsed ja paljud piletid tuli lihtsalt tagasi osta, kuna reisid jäid tehnilistel põhjustel ära,“rääkis Hiiuväin.

Tänaseks on ka sõltumatud eksperdid kinnitatud, et Runö parema peamasina avarii septembris põhjustasid puudused mereveega jahutussüsteemis. Lahenduseks on jahutussüsteemi ümberehitus. See on Runö nõrk koht, mis ilmnes juba uue laeva esimesel sõiduhooajal 2012. suvel. Probleemile on korduvalt juhitud ka riigi kui laevaomaniku tähelepanu. Kahjuks on riigihankena ehitatud laeva ümberehituste korraldamine vastavalt hanketingimustele osutunud väga keeruliseks.

„Loodame, et riik laeva omanikuna leiab siiski võimaluse eeloleval talvel laeva ümberehituse finantseerimiseks. Ilma jahutussüsteemi parendusteta puudub Väinamere Liinidel operaatorina kindlustunne uuele hooajale vastuminemiseks,“ nentis Hiiuväin.

Hea teada

Kiirlaeva Runö omanik ja ehitaja on riik, laev on valminud riigihanke korras 2012. aastal. Väinamere Liinid on laeva kasutaja vastavalt rendilepingule ja korraldab liinivedu avaliku liiniveo lepingu alusel kuni 2017. aastani. Sõidugraafikute mahu tellib riik ja graafikud koos etteantud reiside arvuga koostavad vedaja ja Ruhnu vallavalitsus, oma kooskõlastuse graafikule peab andma ka Saare maavalitsus.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena