Valitsus leppis kokku Rail Balticu trassivalikutes: VAATA, millised variandid jäid sõelale
Harjumaal ja Raplamaa põhjaosas jätkatakse põhjalikumat tööd kahe erineva perspektiivikama trassiga, lõunapoolses osas ühega. Harjumaa trassivalikutest jäid valikusse nii maavanema pakutud lahendus kui Nabala looduskaitsealast idapoole jääv trassikoridor, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Lõunapoolses Raplamaa osas toetas valitsus maavanema eelistusena välja pakutud trassilahendust 16d, mis viib raudtee Kohila alevikust ja Prillimäe külast veelgi enam ida poole. Pärnumaal jätkatakse ühe trassiga, mis kulgeb üle põldude ja häirib kõige vähem tundlikku looduskeskkonda ning hoiab kokku ligi 11 miljonit eurot.
Majandus- ja taristuminister esitab eelistatud trassialternatiivi Harjumaa ja Raplamaa põhjaosas valitsusele tuleva aasta kevadel pärast planeeringu eskiislahenduse avalikustamist. Lisaks jätkab MKM kogu trassi ulatuses eelprojekti koostamisega.
Lisaks tuleb MKMil ja Tehnilise Järelevalve Ametil kavandada kogu trassile proportsionaalsed leevendusmeetmed, et vähendada raudtee rajamisest negatiivset mõju inim-, loodus-, majandus- ja kultuurikeskkonnale raudtee vahetus läheduses.
Trassi pikkuseks Eestis on ligikaudu 211 kilomeetrit ja selle maksumuseks 1,1 miljardit eurot, millest Euroopa Liidu (EL) toetus moodustab 650 miljonit eurot ja Eesti omaosalus 500 miljonit eurot.
Järgmise etapina hakatakse detailsemalt planeerima nii raudtee ületusvõimalusi, erinevaid juurdepääse kui uusi ühendusteid. Esialgset planeeringulahendust tutvustatakse kohalikes omavalitsustes toimuvatel avalikel aruteludel 2015. aasta alguses.
Rail Baltic on raudtee, mis ühendab Eesti ülejäänud Euroopa ning naaberriikide Läti ja Leeduga. Euroopa Liidu rahastuse toel jätkatakse ettevalmistustega ehitustöödeks, mida alustatakse eeldatavasti aastatel 2017-2018.
