Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) juhatuse esimees Aigar Kallas, kunagi oli mets krooni tagatis, nüüd olete Eesti esipiirivalvur. Kuidas idapiiri puhastamine edeneb?

Kagupiir on 140 kilomeetrit pikk, sellest on riigi käes umbes 80 kilomeetrit. See on põline riigimetsamaa. Piiri puhastamisel saame 16 000 tihumeetrit puitu. Kui puidu müüme, siis tuleme tööde tulude ja kuludega ots otsaga kokku. Esipiirivalvuriks me end ei pea, sest töö tegemise juures on kogu aeg piirivalvurid. Meie esimene tingimus oli see, et kui saadame sinna oma inimesed või lepingulised partnerid, siis inimeste julgeolek peab olema tagatud.

Kas relvastatud mees seisab traktori kõrval?

Sisuliselt küll. Kümne meetri laiune piirimetsariba lõigati riigimetsast ära 20 aastat tagasi. Selle aja jooksul ei ole meie inimesed seal käinud. Kui üks mees (Eston Kohver – toim) on just ära tõmmatud, siis inimlikult ei taha panna end rolli, et mine vaata, äkki läheb õnneks. Läksime piirimetsa olukorda hindama tingimusel, et püssiga mees on sõna otseses mõttes juures. Maismaal on vaja puhastada kümnemeetrine piiritsoon, piirijõgedel on tsoon laiem. Seetõttu on hektareid rohkem kui kümme meetrit korda 80 kilomeetrit. Puhastada on sada hektarit, viiendik on tehtud (intervjuu toimus nädala eest – toim). Erametsaomanikega lepib piirivalve kokku, kas omanikud teevad ise või loovutavad töö meile.

Loe edasi, kuidas saab panna Eesti puud kiiremini kasvama.
Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega