Kas libedate põrandaplaatidega saab midagi ette võtta?

Kes meist poleks talvel mõne kaubanduskeskuse või büroohoone ukse juures tundnud, kuidas jalg tagasi libiseb nagu meie profisuusatajate suusk mõnel kehvemal päeval. Samas ei pea see olema paratamatus, millega leppida — ka libedaid põrandaplaate saab töödelda nii, et isegi märjal põrandal on pidamine selline, mille üle ka ilmakuulsad Eesti määrdemehed uhkust tunneks.

Põrandaplaatide töötlemise valdkonnas pole ainsaks võimaluseks plaadilt email maha nühkida, pind karedaks harjata või siis liivapaberilaadseid teibiribasid täis kleepida. Libedusvaldkonna asjatundja Erki Tiivase sõnul on üheks võimaluseks töödelda põrandat spetsiaalsete libisemisvastaste ainetega. „Hoonete sissepääsud, esikud, aga ka veekeskuste ja duširuumide kivipõrandad — kõigi nende puhul on võimalik õige töötlusega libedust oluliselt vähendada,” selgitab Tiivas.

Tasub teada, et kuigi kõik kivipinnad on mingil määral poorsed, siis tänapäevaste tehnoloogiatega on Tiivase sõnul võimalik täita poorid libisemisvastase toimeainega, mis niiskust saades pooridest pisut välja paisub ning tekitab varasemast palju tugevama hõõrdumise. See aitab ennetada võimalikku libisemist ning vähendada märkimisväärselt kukkumise riski. Võrreldes pinda katvate ainetega on selline libisemisvastane töötlus lisaks kauakestev.

Eelmisel aastal registreeriti 722 tööõnnetust, mis olid põhjustatud libisemisest või komistamisest. Lausa 34% juhtudest oli inimene sunnitud vigastuste tõttu töölt eemal viibima vähemalt kuu aega.

Uuri lähemalt, mida libisemise ja komistamise ennetamiseks ette võtta Tööelu portaalist.