Kavandatav tselluloositehas kosutab eksporti
Norra tselluloositehase Larvik Cell tütarfirma Estonian Cell loodab kevadel Kundas kopa maasse lüüa, et kahe aasta pärast alustada haavapuitmassi tootmist. Tehase aastatoodanguks on firma EBRD-le kirjutatud projektis lubanud 180 000 tonni lehtpuutselluloosi aastas, tonni hind maailmaturul on 387 eurot ehk 6037 krooni. Tehase aastakäive ületab seega miljard krooni. Kogu toodang plaanitakse eksportida.
Koguinvesteering tehasesse on 165 miljonit eurot ehk 2,6 miljardit krooni. Praegu oodatakse veel Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) jah-sõna 19 miljoni euro (ligi 300 mln krooni) suuruse toe saamiseks. EBRD Eesti esinduse juhi Urmas Paaveli sõnul on investeering kaalumisel nii laenuna kui investeeringuna. “Otsus tuleb veebruaris, kui koguneb direktorite nõukogu, praegu töötame sellega,” ütles Paavel.
Miljardi krooniga rahastab Estonian Cell tehase rajamist Saksa HypoVereinsbanki juhitud sündikaadilt saadud laenuga.
Tselluloositehas on suur elektrienergia tarbija, läbirääkimised Eesti Energialt aastas 180 GWh energia ostmiseks käivad.
“See oleks meie suuruselt teine klient,” ütles Eesti Energia juhatuse esimees Gunnar Okk. Suurim elektritarbija on praegu Nitrofert, kes kulutab 250 GWh aastas. “Muidugi on ka võimalus, et tehas hakkab energiat ostma hoopis Venemaalt või Ignalinalt Leedus, kui me kokkuleppele ei jõua,” lisas Okk.
Eesti Energia juhatuse liikme Marko Alliksoni hinnangul kuluks tehasel elektrienergiale laias laastus umbes 100 miljonit krooni aastas.
Ligi poole tootmiseks vajaminevast toorainest plaanib ettevõte osta Eestist, Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK) sõlmiti juba 2001. aastal leping, mille järgi kohustub RMK tehasele müüma 140 000 tihumeetrit haavapuitu aastas alates tehase tööle hakkamise hetkest. Seega hakkab kogu haavapuit, mida RMK seni ekspordiks ja ahjukütteks müüs, minema tehasele.
“Praeguse seisuga küsiksime 180 krooni tihumeetrilt,” nentis RMK metsamajandamise osakonna turundusjuht Ulvar Kraubi. RMK-le on see kasulik leping, madala kvaliteediga haab läheb praegu müüki 40 krooni odavamalt. Lisaks on lepingusse sisse kirjutatud tooraine iga-aastane hinnatõus. Kraubi sõnul annab ühe suure tarbija lisandumine ka erasektorile võimaluse seni väärtusetuks peetud haaba kasumlikult müüa.
Uuest naabrist saab otseselt kasu Kunda Nordic Tsemendile kuuluv Kunda sadam, kustkaudu hakkab tehas tõenäoliselt oma toodangut eksportima.
“Loodame, et saame uue suure kliendi,” ütles Kunda Nordic Tsemendi juhatuse esimees Jan Owren. Praegu on sadamas neli kaikohta, sellest peaks piisama ka tehase teenindamiseks. Küll aga plaanib sadam just haavapuitmassitehase toodangu hoidmiseks ehitada uued viilhallid. Uus klient lisaks sadama käibele hinnanguliselt 10 protsenti.
Kunda linnapea Allar Aroni sõnul loodab ta seoses tehasega kokku ligi 400 uue töökoha tekkimist, peamiselt transpordisektori ning puidu varumisega seoses. “Sadam laieneb, kohalike firmade käive suureneb, kohalik kinnisvaraturg elavneb,” loetles Aron.
Endine majandusminister, professor Jaak Leimann hindas norrakate investeeringut oluliseks. “Miljardine eksport. See on ju lihtsalt suurepärane,” kommenteeris ta. Leimann leidis, et väga oluline osa on uuel tehasel ka regionaalses arengus.
“Oodata on suuri muudatusi logistika seisukohast, lisaks annab uus tehas tööd paljudele sidusrühmadele,” ütles ta. “Selles regioonis on igatahes oodata märgatavaid muutusi, mõjud ulatuvad ka Ida-Virumaale.”
Eesti Välisinvesteeringute Agentuuri juht Andrus Viirg on veelgi optimistlikum. “See on suur investeering. Aga mis on väga oluline — täiesti uue tootmise juurutamine Eestis! Kindlasti mõjub investeering hästi maksebilansile, kogu toodang läheb ju ekspordiks.” Viiru sõnul saab võtmesõnaks ressursi kindlustamine. Esialgu sellega probleemi ei ole — metsa umbrohuna tuntud haaba pole seni Eestis tööstuslikult kasutatud.
2002. aasta oktoobris sai Estonian Cell Kunda linnavalitsuselt tehase ehitusloa 80hektarilisele krundile. 2003 jaanuaris andis Lääne-Viru keskkonnateenistus Estonian Cellile ka keskkonna kompleksloa, mille Eestimaa Looduse Fond (ELF) kuu hiljem kohtus vaidlustas. Veebruaris jõuti siiski kohtuvälisele kokkuleppele, Estonian Cell kohustus kontrollima tehasesse saabuva toorme päritolu ning sertifitseerima kolme aasta jooksul poole oma toodangust.
Estonian Celli juht Peeter Lodi ei soovinud kommentaare anda. Larvik Celli omanik ja juht Roar Paulsrud oli komandeeringus ja samuti ajakirjanikuga vestlemiseks mahti ei leidnud.
