Puust ja punaseks — kes võib olla vabatahtlik?

Suur osa eestimaalasi on viimastel aastatel ühel või teisel moel panustanud vabatahtlikuna mõnda tegevusse, mis ühiskonda tervikuna või nende enda elu paremaks teeb — olgu selleks siis talgutel osalemine, varjupaigas koertega jalutamine või kultuuriprojektis osalemine. Vabatahtlikul tegevusel on ka oluline roll nende inimeste tööharjumuse säilitamisel, kes mingil põhjusel tööturult ajutiselt eemal on viibinud.

Riigi tööhõiveprogrammiski on vabatahtlik töö toodud ühe võimalusena inimeste töövalmiduse toetamiseks. Selle eesmärk on soodustada tööle saamist, aidata ette valmistada tööeluks, anda uusi kogemusi ja teadmisi ning aidata tekitada või säilitada tööharjumust. Oluline on seejuures teada, et töövalmidust toetaval vabatahtlikul tööl saab osaleda üksnes Töötukassas registreeritud töötu.

Samas ei tohi vabatahtliku töö otsene eesmärk olla majandustegevus, tulu saamine või tööjõukulude kokkuhoid. Vabatahtlikuna ei tohi töötada nn varjatud töölepingu alusel, mil tööd tegev isik on registreeritud kui vabatahtlik, aga tegelikult saab selle eest tasu. See probleem esineb järjest enam mitmetes sektorites, kus traditsiooniliselt on olnud suur ümbrikupalga risk — toitlustus, jaekaubandus, ehitus. Koostöös Maksu- ja Tolliametiga kontrollib Tööinspektsioon, kas töötamise registrisse kantud vabatahtlik töö vastab oma olemuselt tegelikkusele või on tegemist näilise tegevusega.

Tööandjaid kontrollides lähtub Tööinspektsioon eeldusest, et tööd tegev isik on reeglina töötaja ja temaga on sõlmitud tööleping. Kui tööandja väidab, et tegemist on vabatahtlikuga, peab olema täidetud kaks olulist tingimust:

• töö tegija on Töötukassas töötuna registreeritud
• tööandja on organisatsioon, mille tegevus eeldab vabatahtlike kaasamist

Kui vähemalt üks neist tingimustest pole täidetud, on Tööinspektsiooni hinnangul suure tõenäosusega tegemist siiski töösuhtega, mille puhul tuleb maksta töötasu ning tasuda kõik vajalikud maksud.