Euroopa Komisjoni hinnang: vaid viie riigi 2015. aasta eelarvekavad vastavad täielikult nõuetele
Euroopa Komisjon andis hinnangu euroala riikide 2015. aasta eelarvekavadele ning jõudis järeldusele, et viie riigi eelarvekava kooskõlas ja nelja riigi kava üldiselt kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega. Seitsme riigi eelarvekava puhul on oht, et see ei ole paktiga kooskõlas.
Hindamine hõlmas kõiki euroala riike, välja arvatud Kreeka ja Küpros, kelle suhtes kohaldatakse majanduslikku kohandamisprogrammi.
„Oleme põhjalikult hinnanud euroala 16 riigi eelarvekavasid ja toonud esile võimalikud ohud. Märtsi alguses otsustame, kas stabiilsuse ja kasvu pakti raames on vaja astuda täiendavaid samme. Selleks ajaks on meil selgem ülevaade sellest, kas valitsused peavad reformidega seotud kohustustest kinni, sest see on kogu euroala huvides. Igaüks peab andma oma panuse majanduse elavdamise kiirendamiseks,” sõnas majandus- ja rahandusküsimuste ning maksunduse ja tolli volinik Pierre Moscovici.
Hinnatavad riigid pidid esitama oma tuleva aasta eelarvekava 15. oktoobriks. Oktoobri lõpus jõudis komisjon järeldusele, et ükski 2015. aasta eelarvekava ei ole olulises vastuolus stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega, mille eesmärk on tagada avaliku sektori rahanduse kindel seisund ELis. Hinnangu kohaselt on paktiga kooskõlas Saksamaa, Iirimaa, Luksemburgi, Madalmaade ja Slovakkia eelarvekavad. Eesti, Läti, Sloveenia ja Soome eelarvekavad on paktiga üldiselt kooskõlas. Belgia, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Malta, Austria ja Portugali puhul on komisjoni hinnangul oht, et eelarvekava ei ole paktiga kooskõlas. Kahte viimast riikide rühma kutsub komisjon võtma riikliku eelarvemenetluse raames kasutusele meetmeid, et tagada 2015. aasta eelarve kooskõla stabiilsuse ja kasvu paktiga.
Komisjoni hinnangu kohaselt on Eesti 2015. aasta eelarvekava üldjoontes kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa nõuetega, mille kohaselt peab Eesti tegema piisavaid edusamme oma keskpika perioodi eelarve-eesmärgi (struktuurne ülejääk) saavutamisel. Komisjoni sügisese majandusprognoosi kohaselt väheneb Eesti struktuurne eelarvepuudujääk 2015. aastal 0,1 protsendipunkti võrra 0,7%ni SKTst.
Eesti on enda jaoks seadnud miinimumnõudest (struktuurne puudujääk 1% SKTst) oluliselt kõrgema keskpika perioodi eelarve-eesmärgi, mistõttu eespool osutatud kõrvalekalle keskpika perioodi eelarve-eesmärgist ei ohusta otseselt Eesti riigi rahanduse jätkusuutlikkust, eriti võttes arvesse ka väga madalat võlataset ja väikest nominaalset eelarvepuudujääki (komisjoni prognoosi kohaselt 2015. aastal vastavalt 9,5 % ja 0,6 % SKTst).
Euroala üldine eelarvepuudujääk peaks vähenema
Lisaks riigipõhisele analüüsile hindas komisjon euroala kui terviku üldist eelarveseisundit ja -poliitikat. 2013. aastal vähenes 16 riigi eelarve koondpuudujääk esimest korda alates 2008. aastast allapoole 3% SKTst. Liikmesriikide eelarvekavade kohaselt peaks koondpuudujääk 2014. aastal vähenema 2,6%ni SKTst ja 2015. aastal 2,2%ni SKTst. Komisjoni sügisprognoosi kohaselt peaks eelarvepuudujääk vähenema 2015. aastal 2,4%ni SKTst 2015.
