Ekspert: energeetikatrendid sõltuvad Aasia majanduskasvust ja energiaturu globaliseerumisest
Käes on aeg, kus vedelkütuste osas tuleb langetada tõsiseid otsuseid. Tänased OPEC-i (Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni) otsused peegelduvad alguses nafta- ehk kütusehindades ning sellest tingituna hiljem juba kõigi meie käitumises, ütles Eesti Vedelkütusevaru Agentuuri juhataja Priit Enok 27. novembril toimunud keskkonnaseminaril.
Ta lisas, et liikumapanev jõud on majanduslik mõõde ning tänane energeetika trilemma ehk keskkonnasäästlikkus, energeetika mõju meie majandusele ning energeetikajulgeolek on tõusnud valikute jaoks tähtsaks.
Maailma energeetikatrendide mõjutajad on Enoki sõnul Aasia kiire majanduskasv, mis on tingitud eelkõige Hiina ja India energiatarbimise ning majanduse kasvust, mured kliimamuutuste ja energiajulgeoleku pärast, energiaallikate, toorainete ja seadmete hinnad ning energiaturu globaliseerumine.
„Toornafta hinnast rääkides ollakse alati õnnetud, sest ühelt poolt võiks nafta hinnalangus majandust buumida, kuid samas jäävad siis ootele igasugused arenguprojektid, sealhulgas uue energia projektid. Parim lahendus majanduse jaoks oleks stabiilne nafta hind ning stabiilne areng,“ täpsustas ta.
Energiaturu globaliseerumise all peetakse silmas olukorda, kus varem toodeti toornafta ning lõpptoode erinevates riikides, kuid nüüd rajatakse rafineerimistehased maardlate juurde Aasiasse, mistõttu Euroopa rafineerijad on murelikud.
Energiaturu arengute osas võib tema sõnul põhijoontena välja tuua, et USA on muutumas nafta importijast eksportijaks, olles võimeline sisenema jõuliselt ekspordiriikidesse, ning Venemaa tehased on saavutanud uued võimsused ning hakanud enam investeerima lõpptoodetesse.
Kõige suuremas impordisõltuvuses on Enoki sõnul Euroopa, Jaapan, Austraalia ja Uus-Meremaa, samal ajal kui Saudi-Araabia, kellel on unikaalne reserv anda välja korraga paar miljonit barrelit naftat, tunnetab selgelt oma võimu. Läbi aastakümnete on sõjad, rahutused ning poliitika mõjutanud nafta hinda ja varustatust ning reaalsuses ajab isegi 1,5 miljoni barreli suurune võnge maailma igapäevase 100 miljoni barreli kasutamise juures otsustajad närviliseks.
„Energia varustuskindluse puhul oli murdepunktiks 1973. aasta Araabia naftaembargo, mis tekitas esimest korda reaalsed tanklajärjekorrad ja teadmatuse, kas kütus enam üldse müüki tuleb. Aasta hiljem loodi rahvusvaheline energiaagentuur, millega Eesti liitus 2013. aasta lõpus,“ rääkis Enok.
Eesti turul moodustavad vedelkütused umbes kolmandiku kogu meie kütuste tarbimisest ning kõik naftapõhised kütused jõuavad riiki väljastpoolt. Eestil on kohustus omada piisavalt kütusevarusid, et tavalise tarbimise juures saada hakkama vähemalt kolm kuud ehk 90 päeva. See tähendab, et Eesti Vedelkütusevaru Agentuuri „laos“ on täna 75 000 tonni bensiini, 150 000 tonni diislit ja 10 000 tonni lennukipetrooli. Puhtalt majanduslikel kaalutlustel hoitakse veidi enam kui poolt neist reservidest Soomes ja Rootsis.
„Kui kõik toimib turul nii, nagu täna on kokku lepitud, on sellel positiivne toime ka keskkonnamõjudele,“ märkis Enok.
Hea teada
27. novembril toimus keskkonnaministeeriumis keskkonnaseminaride sarja „Kuidas jääda ellu üha karmistuvates tingimustes?“ viimane seminar, mille eesmärk oli tutvustada ettevõtjatele Eestis keskkonna kasutust mõjutavaid energiatootmise, -jaotamise ja -kasutusega seotud õigusnõudeid. Keskkonnaseminaride sarja korraldasid koostöös Arengufond, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon (EKJA) ja advokaadibüroo GLIMSTEDT. Seminaride sarja raames toimus kuus seminari 2014. aasta märtsist kuni novembrini.
