Steve Ballmer ütleb muigega: „Ma armastan suurepäraseid vaateid,” ning teeb mulle oma 40. korruse korteris, mille ta hiljuti Bellevues Washingtoni osariigis üürile võttis, väikese ekskursiooni.

Üks akendest, mida võiks ekslikult pildiks pidada, on suunatud Seattle’i kesklinna siluetile. Teine pakub hingematvat vaadet lõuna pool asuvale Rainieri mäele. Ballmer võtab beežil sohval istet ja ma taipan, et üks vaade on puudu, nimelt kirdesuunaline. Korteri vaheseinad takistavad meid vaatamast sisemaal asuva Microsofti suure linnaku poole, kus Ballmer on suurema osa oma täiskasvanuelust töötanud. Minevik on möödanik. Sellelt uuelt vaateplatvormilt jääb Microsoft tõepoolest Ballmeri selja taha ja vaateväljast eemale.

Pikaaegse tegevjuhi hääl kõlab ruumis ikka veel endise kõminaga ja seda saadavad laiad žestid, mis muutsid tema esinemised Microsoftis kuulsateks vaatemängudeks. Aga Windowsile, Bingile ja teistele arvukatele Microsofti ettevõtmistele kaasa elamine ei ole enam tema töö. Juhtimine on üle läinud Satya Nadellale, järgmisele tegevjuhile, kes Microsofti strateegiat uutele suundadele seab. Kui uurin Ballmerilt, kui tihti ta oma järeltulijast midagi kuuleb, vastab ta üsna kuivalt: „Kord kuus ehk.”

Ballmer ei oota telefonikõnesid, mida ei olegi tulemas, ega topi oma nina teiste asjadesse. Selle asemel on ta hoopis järgmise projekti kallal ja püüab lansseerida oma karjääri seni suurimat toodet: iseennast. „Mul on seitsmeosaline plaan,” tutvustab Ballmer, klaasis jääteed segades.

Mänguliselt hakkab ta rääkima väiksema test asjadest, nagu enese paremasse füüsilisse vormi saamisest, golfimänguoskuse parandamisest ja oma 333 miljonil Microsofti aktsial silma peal hoidmisest. Ta võtab tunde asjades, mis talle põnevust pakuvad, nagu näiteks heebrea keel: „Mul ei olnud lapsena bar mitzvah tseremooniat.” Soovides innukalt seda tegematajätmist heastada, tahab ta omandada heebrea keele piisavalt heal tasemel selleks, et toorast asjakohane lõik ise ette lugeda. Kuid siis lõpetab ta lobisemise. Ballmer teab, et 58 aasta vanusena ja 22,5 miljardi dollari suuruse varandusega, mis ta Forbesi 400 nimekirjas 18. kohale asetab, on ta liiga noor, liiga rikas ja omab liiga palju ellu viimata eesmärke selleks, et järgmised kümnendid tavalise suurfirma pensionärina tühiste hobide peale raisata.

Nüüd jõuame suurte teemadeni Ballmeri nimekirjas. Nimekirja tipus on tema viimase jahmatamapaneva kahemiljardilise ostu, milleks on Los Angeles Clippersi korvpallimeeskond, tulemuste maksimeerimine. Hoolimata sellest, kui paljud inimesed arvavad, et ta maksis meeskonna eest liiga palju (sest nii arvavad peaaegu kõik), näeb Ballmer ettevõtmises suurt väärtust. Samuti tunnevad tema ja ta naine Connie esimest korda, et tahaksid teha midagi suurt ühiskonna ja inimkonna jaoks.

Olles kõiges analüütiline, on Ballmer aega veetnud väga erinevate inimestega, alates blogijatest kuni Ameerika Ühendriikide kongressi eelarveosakonna juhatajani, püüdes välja mõelda, kas valitsuse sotsiaalprogrammides on lünkasid, mida tema ja ta raha täita aitaksid. Viimaseks maadleb Ballmer oma kirju 34-aastase pärandiga Microsoftis. Tema nime seostatakse nii ettevõtte suurte võitudega (Windows ja Office) kui ka ränkade valesammudega (otsingumootor Bing, Windowsi telefon, Zune MP3-mängija).

Ballmer ütleb, et tema teod räägivad enda eest, eriti edu Microsofti kasumi kolmekordistamisel oma 14 aastaga tegevjuhi toolil. „Ainult kaks ettevõtet Ameerikas, kui naftafirmad välja jätta, teenivad sellist raha nagu meie,” lausub ta.

Kõike seda seob Ballmeri pikalt sepitsetud plaan iseennast taasluua, olles aastaid elanud Bill Gatesi ja Microsofti varjus. Kui mehed olid 1970-ndatel Harvardis kursusekaaslased, oli Gates Pied Piperi muinasjututegelase tüüpi, julgustades kõrge kohusetundega Ballmeri temaga koos loengutest jalga laskma, aimates õigustatult, et mõlemad suudavad end sellest hoolimata kokku võtta ja eksami ikkagi parima hinde peale ära teha. Microsofti algusaastatel oli Ballmer tihti see, kes ettevõtte keerukamaid probleeme lahendas, samas ei saanud ta enne juhiks, kui vähemalt kolm tegevjuhti olid ametikohalt läbi käinud. Isegi hiljem, kui Ballmer oli tegevjuht ja Gates pooleldi pensionil, ei läinud juhtimise teatepulk päriselt edasi. Inimesed kartsid Ballmeri, kuid austasid Gatesi.

Materjal kuulub Forbes Eestile, www.forbes.ee
Materjali täismahus versiooni on võimalik lugeda FORBES Eesti novembrikuu numbrist.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena