Mertsina: käibemaksupettused kütuseäris viisid ettevõtete sektori kogukäibe langusesse
Statistikaameti arvestuste järgi vähenes ettevõtetesektori kogukäive kolmandal kvartalil aastases võrdluses 1,5 protsenti. Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul tuleb põhjust otsida eelmisel aastal kütuse käibemaksupettustega kunstlikult tekitatud kõrgest võrdlusbaasist.
Kõige enam panustas Mertsina sõnul langusesse hulgikaubanduse, täpsemalt kütuse hulgimüügi, käibe tugev vähenemine.
"Kütuse hulgimüük vähenes aastases võrdluses ligikaudu 190 miljoni euro võrra ehk 13 protsenti. Peamiselt oli selle taga eelmisel aastal kütuse käibemaksupettustega kunstlikult ülestõstetud ettevõtete käive ning sellest tulenevalt käibe kõrgem võrdlusbaas," selgitas Mertsina, lisades, et sel aastal on kütuse jaemüük kütuste hinna odavnemise toel aga järk-järgult paranenud.
"Sellise kõrgema võrdlusbaasi efekti arvestustest välja taandumine peaks iseenesest ettevõtetesektori kogukäivet parandama," märkis Mertsina.
Lisaks hulgikaubandusele mõjutasid ettevõtetesektori käibe langust enim veel ehitus-, energia- ja transpordisektori ning ka telekommunikatsiooni tegevusala käibe vähenemine. Ehituse tegevusala käive on languses juba neljandat kvartalit järjest (kolmandal kvartalil -9%). Kolmandal kvartalil olid languses nii hoonete kui rajatiste ehitus.
"Samas, kui koduturul hoonete ehitus jätkuvalt kasvas, siis välisturul tehtavate hoonete ehitustööde käive langes tugevasti," viitas Mertsina.
Kokku vähenes välisturul tehtavate ehitustööde käive viiendiku võrra.
Transpordisektori kogukäibe (-4%) langust põhjustas peamiselt sektorit abistavate tegevusalade käibe langus.
Nii ehituse kui ka transpordisektori käivete pikaajaline vähenemine on Mertsina sõnul seotud jätkuvalt nõrga ja ebakindla väliskeskkonna ning sektoripõhise konkurentsiga. Elektrienergia tarbimine kolmandal kvartalil küll kasvas, kuid toodang vähenes. Ettevõtetesektori kogukäibe langusele aitas muuhulgas kaasa ka aastatagusega võrreldes madalamad hinnad.
Ettevõtetesektori kogukäibele mõjus positiivselt kahe tegevusala, töötleva tööstuse ja jaekaubanduse käibe kasv. Töötleva tööstuse käibe kasv (+7%) tuli peamiselt elektroonika-, metall-, puidu-ja toiduainetetoodete tootmisest, samuti masinate ja seadmete remondist ja paigaldusest. Käibe kasvu toetas kolmandal kvartalil järsult paranenud ekspordivõimalused. Ekspordikäive kasvas 7%, kuid kuna ekspordihinnad on languses, oli käibekasv ekspordimahu kasvust isegi aeglasem.
Jaemüügi kasvu, mis oli 7%, toetab tugev reaalpalga kasv.
"Järgmisel aastal ootame palgakasvu - nii nominaalkasvu kui ka tööjõumaksude vähenemise toel netopalga reaalkasvu - kiirenemist, mis hoiab jätkuvalt tarbimise kasvu üleval," ütles Mertsina.
