Kes on vabatahtlik?

Alates 1. juulist tuleb töötamise registrisse erandina kanda ka andmed nende isikute kohta, kes tegutsevad äriühingus või FIE juures vabatahtlikkuse alusel selle eest tasu saamata. Sellega seoses on tekkinud ka uut liiki „vabatahtlikud”.

Paraku ei lähe nende „vabatahtlike” tegutsemine eriti kokku sellega, kuidas Siseministeerium ning Maksu- ja tolliamet on seni vabatahtlikku tegevust kirjeldanud. Nii hõlmab „päris” vabatahtlik tegevus kolme peamist tunnust:

1. tegevus toimub isiku vabast tahtest, mitte kohustuslikult ega sunniviisiliselt;
2. tegija ei saa rahalist ega materiaalset hüve, kuigi võib saada kasu (teadmisi, oskusi, kogemusi, kontakte jm) ning tänutäheks ka kingitusi;
3. tegutsetakse väljaspool oma kodu ja perekonda, kellegi teise või laiemalt ühiskonna hüvanguks.

Paraku on kontrollimise käigus selgunud, et nende uut liiki „vabatahtlike” näol on tegemist inimestega, kelle tööandjad üritavad leida võimalust, kuidas vabatahtliku töö silti kasutades hoiduda ametlikult töötasu maksmisest ja sellega kaasnevast maksude maksmisest.

Vabatahtlikud ise, keda töökohtadel on küsitletud, on väitnud, et neid on tööle võetud vabatahtlikena, andes neile võimaluse tööga tutvuda ja end tulevase töötajana tõestada.

Töötaja sobivuse hindamiseks on aga hoopis seaduslik võimalus — katseaeg, mille jooksul saab tööandja hinnata töötaja tervist, teadmisi, oskusi, võimeid ja isikuomadusi ning töötaja saab otsustada, kas ametikoht ja tööülesanded on talle meelepärased. Katseaeg võib kesta maksimaalselt 4 kuud. 

Erinevus vabatahtlikust tööst tuleneb aga sellest, et katseajal on töötaja töölepingulises suhtes ja talle makstakse töö eest tasu.