Kõigil neil juhtudel puudus aga registreerimise vajadus.

Nüüdseks on tööandjad õppinud uues olukorras orienteeruma ning nn igaks juhuks tehtud registrikandeid on jäänud vähemaks. Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna talitusejuhataja Oscar Õun sõnul on maksuhaldurite kontrollreidide tulemusena valdavalt avastatud juhtumeid, mil mõlemad töösuhte osapooled on kokku leppinud, et töötamist ametlikult ei registreerita, makse töötasult ei maksta ning töötaja kantakse registrisse kui vabatahtlik.
Olukorrad, kus tööandja on töötaja teadmatust ära kasutanud ning teda vabatahtlikuna töötajate registrisse kirja pannud, on pigem erandlikud.

„On selge, et inimene ei tööta näiteks restoranis kaks kuud lihtsalt oma vabast tahtest töötasu saamata. Mõlemad osapooled on pettusest teadlikud ning selles kokku leppinud,” sedastas Õun. 

„Vabatahtlikud“ paraku ei teadvusta neid riske, mis varjatud töösuhtes olemine endaga kaasa toob. Sisuliselt puuduvad neil inimestel nii töölepingust kui ka seadustest tulenevad tagatised.

Jaga
Kommentaarid