Töötamise register tõi „vabatahtlike” buumi

Teatavasti on 2014. aasta juulikuust tööandjal kohustus registreerida kõik töösuhted alates reaalsest töötegemise alustamise päevast. See on tööturule toonud uue tööliigi – vabatahtlik töö. Tegemist on tööga, mida tehakse vabast tahtest ja mida ollakse valmis tegema tasuta.

„Praktikas on aga tekkinud olukord, kus vabatahtlik töö on endale koha leidnud mitte lepingu alusel tasu eest tehtavate tööde kõrvale, vaid nende asemele,” selgitas Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu. Tema sõnul on tööle hakatud võtma n-ö vabatahtlikke, kes küll teevad tööd, kuid tasu selle eest ei saa, vähemalt ametlikult mitte.

Maripuu meenutas mõni aeg tagasi tekkinud olukorda, mil praktikas rakendati massiliselt proovipäevi. Toona väitsid tööandjad, et proovipäev on nii töötajale kui tööandjale kasulik, sest nii saavad mõlemad pooled kontrollida, kas töö on selle soovijale jõukohane ja sobiv. Töötasu proovipäeva eest ei makstud. Siinjuures meeldetuletuseks, töölepingu seaduses on ette nähtud tööleasujale katseaeg, et proovida tööle sobivust. Kindlasti on see töötajale proovipäevast kasulikum, sest selle aja eest makstakse töötasu. 

 „Võib väita, et nüüdseks on proovipäev asendunud vabatahtliku tööga, kusjuures vabatahtliku töö kestus võib küündida mitme kuuni,” ütles Maripuu. Tema sõnul pole vabatahtlik töötamine iseenesest kuidagi keelatud, kuid see on usutav ikkagi vaid sellistel juhtudel, kui vabatahtlikku tööd tehakse huvialastel, eetilistel või muudel sarnastel kaalutlustel. Vabatahtliku tööga ei saa asendada lepingulist suhet.