Uudisteagentuuri Bloomberg ajakirjaniku Leonid Beršindski sõnul saab selle paljudes erinevates allikates esitatud väite tagasi viia kolumnist Stanislav Belkovski 2007. aastal Saksa ajalehele Die Welt antud intervjuule. Belkovski väitis, et Putin kontrollib 37 protsenti naftafirma Surgutneftegaz ja 4,5 protsenti gaasifirma Gazprom aktsiatest. Belkovski 40 miljardi dollari hinnang Putini varanduse kohta põhines aktsiate kokkuliidetud turuväärtusel 2007. aastal, vahendab Ilta-Sanomat.

Putin on korduvalt väited oma hiigelvaranduse kohta ümber lükanud ning öelnud, et saab vaid 113 000 dollari suurust aastapalka presidendiameti eest. On siiski selge, et sellise palgaga ei oleks Putin suutnud oma märkimisväärset kinnisvara soetada.

Väiteid Putini omanduses olevate aktsiate kohta pole kunagi tõestatud, mis aga ei välista võimalust, et ta on need oma oligarhidest sõprade vahel ära jaganud.

Hinnatud Venemaa-uurija, USA professor Karen Dawisha on oma värskes raamatus „Putin's Kleptocracy: Who Owns Russia?“ („Putini kleptokraatia: kelle oma on Venemaa?“) otsinud Putini ja teda ümbritseva võimueliidi rikkuste allikat.

Dawisha sõnul viitavad mõned märgid sellele, et Ida-Saksamaal Dresdenis töötades aitas Putin KGB-l Nõukogude impeeriumi kokkuvarisemiseks valmistuda.

Dawisha sõnul alustasid Mihhail Gorbatšovi umbusaldanud KGB juhid juba 1980. aastate lõpus Nõukogude Liidu kommunistliku partei varade ülekandmist salajastele arvetele Šveitsis ja Suurbritannias. 1990. aasta augustis nõudis NLKP keskkomitee „partei huvide kindlustamist“ ning see ülesanne anti KGB ohvitserile, kellel oli kogemusi salajaste varade kanaliseerimisel välismaa kommunistlikele parteidele.

Putiniga samal ajal Dresdenis Saksa DV riikliku julgeoleku ministeeriumis Stasis töötanud Matthias Warnig asutas 1991. aastal Dresdner Banki harukontori Peterburisse ja üheksa aastat hiljem juhtis Warnig panga kogu tegevust Venemaal. Pärast seda tõusis Putini Dresdeni Stasi-kolleeg Nord Streami gaasitoruprojekti tegevjuhiks ja 1990. aastal NLKP keskkomitee rahaga asutatud Rossija panga juhtkonna liikmeks.

Putini isikliku vara suurusel ei ole teisalt suuremat tähtsust nii kaua, kuni tema käsutuses on Venemaa presidendi administratsiooni varad ja kinnisvara.

Putin ütles juba aasta tagasi, et kaalub neljandat ametiaega presidendina pärast 2018. aastat.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid