VIDEO ja FOTOD: Käsitööõlle villimise hind - 80 000 eurot

Ärileht käis Põhjala pruulikojas uurimas, kuidas käsitööõlu pudelisse saab – kas on seegi käsitöö või nagu ütleb kunagine tuntud laulusalm: masinate poolt tehtud saab.

„Alustasime nii, et kõik pudelid korgiti ükshaaval ja sildid kleebiti peale käsitsi,“ rääkis Põhjala pruulikoja üks asutajatest Enn Parel.

Nüüd teeb kogu selle töö ära villimisliin, mis maksab 80 000 eurot ja suudab ühe tunni jooksul täita, korkida ja sildistada 2000 pudelit. Natuke käsitööd tuleb siiski teha, sest täisautomaatne see liin pole.

Esmaspäeval kui Ärileht pruulikojas külas käis, pandi parasjagu pudelisse Põhjala uut eripruuli Mutant Disco, mis nagu nimestki aimata võib, on pruulitud spetsiaalselt populaarse üritustesarja jaoks. Pareli sõnul ei jää see õlu siiski vaid ühekordseks projektiks, vaid koostöös Mutant Disco korraldajatega tahetakse hakata seda „välja andma“ kolm-neli korda aastas. Asjade käigus said õlleteoga käe valgeks ka ürituse korraldajad Siim Nestor ja Raul Saaremets.

„Mutant Disco on vast juba teist aastat olnud selline pidu, kus on saadaval “normaalsed õlled”, nagu me ise neid käsitööõllesid nimetame. Mutant toimub iga kuu erinevas kohas ja me oleme ikka tegelenud sellega, et koha- või baaripidajad maitsvad õlled ka letile tooks,“ rääkis Nestor.

„Me oleme aru saanud, et Mutandi publik arvestab ja ootab seda. Ja kuna me kolm (ürituse korraldajad Nestor, Saaremets ja Rhythm Doctor - toim.) ise oleme suured IPAde ja teiste heade õllede austajad, tundub Mutant Disco-nimelise õlleni jõudmine väga loomulik asjade käik,“ lisas ta.

Ürituse nime kandev õlu sündis Põhjala ja Mutandi koostöös – Nestori sõnul peeti maha üks korralik õlle maitse väljamõtlemise koosolek.

Uut õlut esitletakse sel reedel 12. detsembril Mutant Disco 17. sünnipäeval Von Krahlis, poodidesse ja baaridesse jõuab see järgmisel nädalal.

Joome vähem, aga paremini

Lisaks spetsiaalsetele müügikohtadele on käsitööõlu jõudnud nüüd ka supermarketite riiulitele suurte õlletootjate kõrvale. Kuidas mõjub see käsitööõlle eksklusiivsusele pretendeerivale imagole?

Parel leiab, et see on väga hea trend.

„Meie eesmärk on koguaeg olnud see, et aina rohkem inimesi hakkaks jooma vähem, aga paremini. Ja arvame, et selline lai distributsioon aitab sellele ainult kaasa,“ ütles Parel.
Poepidaja seisukohast vaadatuna on supermarketid ja spetsiaalsed õllepoed omavahel küll kerges konkurentsiolukorras, kuid supermarketite sihtrühm ja ärimudel nii erinevad, et üksteise varvaste peal ei talluta.

„Väiksed õllepoed on suunatud hard core fännile, kes tahab koguaeg midagi uut ja erilist ning on vähelojaalne – ta valib endale välja ehk kaks-kolm õlut, mida ta ostab tihti, aga kui tulevad uued õlled, proovib ta neid kõiki. Suured poed on rohkem nendele inimestele, kes valivad välja oma lemmiku ja jäävad sellele truuks,“ selgitas Parel õllesõbra hingeelu.

Erinevus on selleski, et kui spetsiaalses õllepoes võib sortiment ulatuda koguni 400 erineva nimetuseni, siis supermarketi käsitööõllede sektsiooni valik jääb ehk mõnekümne piiresse ja tõenäoliselt oluliselt suuremaks ei tõusegi.

„See, et ka suured poed müüvad käsitööõlut, tuleb väikestele poodidele ainult kasuks – publikut tuleb juurde. Tuleb aina rohkem inimesi, kes on huvitatud heast õllest, keda mingil hetkel supermarketi sortiment ehk enam ei rahulda ning neist saavad siis väikeste poodide kliendid.“