Shelli juhatuse esimees Jorma Ollila: Venemaa olukorra tõsidust ei mõisteta

Naftafirma Shell juhatuse esimees ja kunagine Nokia juht Jorma Ollila on Soome majanduse pärast väga mures. Lähima aja tõsine oht maailmamajandusele on tema arvates siiski toornaftaekspordist sõltuv Venemaa.

„Sanktsioonide tõttu ei saa Venemaale eksportida uut tehnoloogiat, mille tõttu ei saa teha uusi investeeringuid ega alustada uusi puurimisi. On selge, et 1,5-2 aasta jooksul hakkab naftatootmine Venemaal vähenema,“ ütles Ollila Helsingin Sanomatele.

Ollila arvates ei ole Soomes tingimata aru saadud, kui suure majandusliku ebakindluse Venemaa isoleerimine sanktsioonidega on põhjustanud.

„Kohtusin mõni aeg tagasi Moskvas juhtivate Vene äritegelastega ja neil oli tõsiselt suur mure Venemaa majanduse pärast. Ei ole kahtlustki, et nad mõistavad olukorra tõsidust,“ rääkis Ollila.

Ollila tuletas meelde, et Venemaa sisemajanduse kogutoodang on sama suur kui Itaalia oma, kuigi Venemaa elanike arv on 140 miljonit ja Itaalia oma 60 miljonit.

Teiste sõnadega on Venemaa majanduslikult haavatav ning ta ei kannata tingimata välja väga pikka majanduslangust.

Ollila sõnul mõistab ta sanktsioonide poliitilisi põhjendusi, kuid rõhutab diplomaatilise kokkuleppe vältimatust pingete leevendamiseks.

Toornafta odavnemine teeb head maailmamajandusele. See suurendab naftat ostvate riikide ostuvõimet.

„Nafta odavnemine aeglustab veelgi inflatsiooni, kuid selle deflatsiooniriski suurendav mõju on teadmata. Minu arvates ei ole deflatsioonirisk väike, mis rõhutab uute rahanduspoliitikat kergendavate meetmete vajadust eurotsoonis,“ ütles Ollila.

Soomes paneb Ollilat kõige rohkem muretsema poliitiline otsustusvõimetus. Ta nõuab poliitikutelt tegutsemist ja muudatuste tegemise alustamist.

„On vaja tugevat juhtimist, et viia läbi suured muutused selle asemel, et nokitseda pensionäride kalapüügilubade kallal või kärpida ülikoolide rahastamist ja suunata sama palju raha aiandus- ja põllumajandusettevõtjate toetuseks,“ kritiseeris Ollila, kelle sõnul ei lahendata probleeme ka uute raportite koostamisega.

Ollila loodab, et hädaga mõeldakse välja ka see, mida teha. Õieti polegi vaja midagi välja mõelda.

„Saksamaal tehti Gerhard Schröderi ning Rootsis Göran Perssoni ja Fredrik Reinfeldti juhtimisel suuri struktuurilisi uuendusi. Need ei ole kaitstud mingite autoriõigustega. Neid tuleks kopeerida ja Soomes ellu viia, sest need on tõestatult toiminud,“ ütles Ollila.

See tähendaks tööturu jäikuse vähendamist, et inimestel oleks stiimul tööd teha ja ettevõtetel stiimul inimesi tööle võtta. Avalikku sektorit peaks kärpima, sest selle rahastamiseks vajalikku tugevat majanduskasvu ei ole oodata.

Suurim probleem Soome tööstuse jaoks on Ollila sõnul pika aja jooksul tehniline areng, mis puudutab kõiki tegevusalasid.

Ollila sõnul on kõige märkimisväärsemad muudatused robotid, nanotehnika, 3D-printimine, esemete internet ja tehisintellekt. Need muudavad tõenäoliselt väga tugevalt erinevate kaupade ja teenuste tootmismeetodeid. Tootva tööstuse töökohtade vähenemine jätkub endiselt.

„Varem viidi suhteliselt lihtsad tööstustööd eelkõige Hiinasse ja mujale Aasiasse odavamate tööjõukulude tõttu. Tulevikus need töökohad automatiseeritakse. Euroopas müüdavad tooted toodetakse Euroopas, kuid automaatse tehnika abil. Oskuste tähtsus uutel töökohtadel kasvab,“ rääkis Ollila.

Ollila lubaks näiteks sissetulekute ebavõrdsuse mõõdukat kasvu, sest Soome ei saa omale lubada ajude äravoolu ning inimestel peab olema motivatsioon tööviljakuse suurendamiseks.

„Kõige suurem ebasolidaarsus on madala tööhõive, lisanduva pikaaegse tööpuuduse ja avaliku sektori majanduse sundkärpimise lubamine. Meetodid majanduslangusest ülesaamiseks on teada. Tuleb käised üles käärida ja hakata tööd tegema. Tõsi, eurotsooni probleemid aeglustavad toibumist,“ ütles Ollila.