Eelnõu peamine eesmärk on vähendada võimalust, et pankade saneerimiseks oleks vaja kasutada riigieelarvevahendeid, selle aluseks on ELi direktiiv, mis põhineb 2008. aastal maailma tabanud finantskriisi kogemusel, vahendas rahandusministeerium.

„Finantskriisi ajal Eestis tegutsevad pangad riigi tuge ei vajanud, aga mitmed teised ELi liikmesriigid pidid oma finantssüsteemi maksumaksjate arvelt märkimisväärselt toetama. Karmistunud reeglid peaksid välistama võimaluse, et pankade saneerimiseks läheks vaja eelarveraha. Pangas tekkinud probleemide eest vastutavad eelkõige omanikud ja juhid ning vajaduse korral ka suuremad võlausaldajad,“ kommenteeris eelnõud rahandusminister Maris Lauri.

Eelnõuga antakse finantsinspektsioonile senisest suuremad volitused panga probleemide korral sekkumiseks. Juhul kui on märgid mõne panga võimalikest likviidsusprobleemidest, võib finantsinspektsioon nõuda näiteks pangajuhtide väljavahetamist või võtta ise vajaduse korral ajutiselt panga juhtimise üle. 

Tõsisemate panga võimaliku maksejõuetuse ilmingute korral kannavad esmase kahju aktsionärid ja seejärel suuremad võlausaldajad, peamiselt teised pangad. Tavahoiustajate kuni 100 000-eurosed hoiused on jätkuvalt tagatud.

Et veelgi vähendada võimalust riigieelarve vahendite kasutamiseks, moodustatakse eraldi kriisilahendusfond. Sinna hakkavad pangad tegema igal aastal sissemakseid. Selle fondi vahendeid võidakse vajadusel kasutada probleemidesse sattunud panga saneerimiseks.

Eelnõu on tihedalt seotud ka teiste Euroopa Liidu algatustega. Nimelt alustab järgmisel aastal tööd ELi keskne kriisilahendusasutus ja 2016. aasta alguses moodustakse sinna juurde keskne ELi kriisilahendusfond. Edaspidi hakkab Finantsinspektsioon otseselt osalema nende organite töös ja pankade maksed hakkavad laekuma ühisesse fondi.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid