Eelmisel nädalal ostis energiakaupleja Baltic Energy Partners (BEP) Leedu gaasisüsteemist esimese proovikoguse gaasi ja müüs 100 000 m3 koguse Eesti suurtarbijatele. See on ajalooline tehing, sest Eesti pole kunagi varem Leedust gaasi ostnud ning kõik Balti riigid on siiani pidanud lootma üksnes Venemaa gaasihiiule Gazprom. Nüüd on aga tõendatud, et Eestisse on võimalik tarnida ka detsembris avatud Klaipėda LNG-terminalist pärit veeldatud maagaasi ehk Venemaast sõltumatut gaasi. Kuna tegemist oli väikse kogusega ehk 13 000 m3 päevas ja füüsikareeglite vastu ei saa, ei ületanud Eesti piiri tõenäoliselt siiski n-ö Leedu gaasi molekulid, sest see gaas tarbiti juba Lätis. Eestisse saadeti lihtsalt vajalik kogus Lätis hoitavat Vene gaasi. Oluline on aga just gaasi müüja nagu elektri puhulgi.

Klaipėda terminali avamine muutis siiani monopoli nautinud AS-i Eesti Gaas lihtsalt turuosaliseks. Tõsi, ikkagi konkurentsitult Eesti suurimaks. Nüüd on aga Eestis ka esimesed reaalseid tehinguid tegevad gaasituru bilansihaldurid (BEP ja Eesti Energia), nagu on juba aastaid olnud elektriturul. Eesti Gaasi tegevjuhi Raul Kotovi sõnul annab Klaipėda terminal tarbijatele suurema kindluse ja võtab ühtlasi gaasikütuse konkurentidelt võimaluse hirmutada tarnete katkemisega. Aga sellega asi suures plaanis piirdubki.


Loe edasi, mida arvas gaasi Leedust ostmisest Eesti turuliidri Eesti Gaasi juht Raul Kotov.
Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega