Ülikoolide rektorid nõuavad valitsuse maavara-poliitikasse teadlaste kaasamist
Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm, Tallinna Tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik ja Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen kirjutavad avalikus pöördumises riigikogu ja valitsuse poole, et Eestis puudub läbimõeldud maavarade kasutamise poliitika.
Ärileht avaldab rektorite pöördumise muutmata kujul.
Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Maaülikooli avalik pöördumine Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse poole.
Eestis puudub praegu teaduspõhine, läbimõeldud ning kestlik maavarade kasutamise poliitika. Maavarade näol on tegemist riiklikult tähtsa loodusressursiga, mis väärib teaduspõhiseid ja tarku otsuseid, et suurendada oskusliku majandamisega ühiskonna heaolu ning turvatunnet. Eesti saab eeskuju võtta Põhjamaadest, kus maavarade uurimine ja kasutus on väga keskkonnahoidlik, teadlasi kaasav ja innovaatiline, töökohti loov ning riikide arengussepanustav.Seetõttu on ülikoolide ühise avaliku pöördumise ettepanekud järgmised.1. Vaja on tagada oma ala ekspertidest teadlaste süsteemne kaasamine keskkonna ja maavaradega seotud küsimuste aruteludesse, mis looks aluse teaduspõhiseks ja targaks maavarapoliitikaks. Ühiskonnas aktuaalsete teemade puhul (maavarad, maksud, energia jmt) aitavad erihariduse ja -oskustega teadlased ning eksperdid koostöös rahvusvaheliste partneritega jõuda parimal viisil tarkade otsusteni, mis toovad ühiskonnale pikas perspektiivis enim kasu.
2. Teaduspõhiselt argumenteeritud keskkonna ja maavarakasutuse arengukavade ning poliitika väljatöötamisega on võimalik ja vaja suurendada maavarade kasutamise sotsiaalmajanduslikult kasulikku mõju Eesti ühiskonnale. Teaduspõhised arengukavad peavad käima käsikäes nende ellurakendamisega, kus teadlaskond on partneriks nii otsuste tegemisel kui ka nende realiseerimisel.
3. Eesti maavarasid on vaja uurida ja nende kasutuspotentsiaali hinnata tänapäevaste meetodite ning aparatuuriga, mis tagab minimaalse ja lubatud piiridesse jääva keskkonnamõju ning säästliku ja efektiivse maavarade majandamise. Ülikoolide tipptasemel teaduslaborid ja oskusteave on praegu maavarade kasutamise ja keskkonnaküsimuste kui riiklikult tähtsate probleemide lahendamisel alarakendatud.
4. Tark spetsialiseerumine materjalide ja maavarade kasutamise valdkonnas on üks võtmetegur Eesti kujundamisel arenenud kõrgtehnoloogiliseks riigiks, kuid seda teemat on vaja käsitleda laiemalt kui ainult põlevkivi väärindamist. Julged ja uuenduslikud otsused riigi tasandil motiveerivad ettevõtlussektorit kasutama säästlikke ja uusi keskkonnatehnoloogiaid, mis laiendab veelgi ettevõtjate ja teadlaste koostööd.
