TÄNA ÄRILEHE veebis debatt: kas juhatuse liikmetele peaks andma õiguse töötustaatusele?

Kolmapäeval kell 11.00 saab Ärilehe veebis vaadata TV-debatti, kus poliitikud Margus Tsahkna ja Rannar Vassiljev ning Teenusmajanduse Koja tegevjuht Evelyn Sepp otsivad vastust küsimusele, mis tingimustel oleks võimalik anda juhatuse liikme staatuses olevatele inimestele tagasi õigus saada töötuskindlustushüvitist.

Selle aasta 1. mail jõustunud seadusemuudatuse tulemusena ei tagata enam töötuna arvelevõtmise võimalust töötajale, kes on lisaks töökohale ka mõne äriühingu juhatuse liige. Seda isegi siis, kui tal juhatuse liikmeks olemisest sissetulekut ei ole.

Advokaadibüroo Sorainen partner ja vandeadvokaat Carri Ginter tõmbas jõulise paralleeli Eesti lähiminevikuga.
„ENSV kriminaalkoodeksi paragrahv 146 nägi eraettevõtjaliku tegevuse eest ette kuni viieaastase vabadusekaotuse koos kogu või osa vara konfiskeerimisega. Karistamine ei olnud "välistatud ka juhul, kui tegevuse kui niisuguse suhtes ei kehtigi keeldu". Täna on ettevõtlus seaduse kohaselt lubatud. Selle aasta mais jõustusid aga seadusemuudatused, mis siiski toovad ettevõtjaliku tegevuse eest kaasa rahalise karistatuse. Kohati viib seadusemuudatus ebaõiglase ja tõenäoliselt ka põhiseadusevastase tulemuseni,“ kirjutas ta Ärilehes ilmunud arvamusloos „ENSV taassünd: ettevõtlus on jälle karistatav“.

Seadusmuudatuse kooskõla põhiseadusega analüüsib juba kuid õiguskantsler, kelle poole Teenusmajanduse Koda pöördus palvega asja analüüsida sel kevadel.

Kaubandus-tööstuskoda saatis eelnõu menetlemise ajal nii eelnõu koostanud sotsiaalministeeriumile kui ka riigikogu sotsiaalkomisjonile arvamuse, milles taunis plaanitavat muudatust ja juhtis tähelepanu mitmetele asjaoludele, mis on muudatust koostades kahe silma vahele jäetud.

Toona Taavi Rõivase juhitud sotsiaalministeerium kinnitas, et vastuolu põhiseadusega pole.
Riigikogus eelnõud tutvustanud sotsiaalminister põhjendas muudatuse vajadust järgmiselt:

„Kehtiva seaduse alusel võetakse töötuna arvele juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige, kes tasu ei saa. Eelnõu järgi ei võeta enam töötuna arvele äriühingu juhte ja prokuriste, seda isegi siis, kui nad tasu ei saa. Äriühingu juhtimise eest tasu mittesaamine ei pruugi veel tähendada, et ettevõtte juht tegelikult ei tööta. On võimalik, et ettevõtte juht teenib oma tasu, olles samaaegselt ettevõtte omanik, näiteks omanikutuluna. Äriühingu muude juhtimis- ja kontrollorganite liikmete (nõukogu liige, asutaja, likvideerija jne) puhul jääb töötuna arvelevõtmise senine kord kehtima ja neid on võimalik töötuna arvele võtta.

Ma juhin tähelepanu, et paljud vägagi väärikad seisukoha avaldajad on selle seaduse mõttest paraku valesti aru saanud. Ka tänasest Eesti Päevalehest (15. jaanuar 2014 – toim.) võib lugeda artiklit, kus majandusasju väga hästi tundev arvamustoimetaja kirjeldab seda seadust kui sellist, mis ei võimalda äriühingu juhte, kes on töötuks jäänud, töötuna arvele võtta. Ei, sellega siin tegu ei ole. Jutt käib sellest ajast, kui inimene ise parajasti juhib ettevõtet, ta on juhatuse liige, ettevõtet ei likvideerita, ta on majandusaasta aruandes kinnitanud, et ettevõte tegutseb, nii nagu majandusaasta aruandes iga aasta deklareeritakse. Kui inimene juhib ettevõtet, siis ei saa ta samal ajal olla töötu. Ma usun, et kõik saalisolijad nõustuvad selle printsiibiga.“

Toona riigikogu sotsiaalkomisjoni juhtinud Margus Tsahkna ütles järgmist:

„Eelnõu eesmärk on tagada see, et tööturuteenuseid ja -toetusi saaksid inimesed, kes neid saama peavad. Samuti uuriti, kui palju võiks olla tööturuteenuseid ja -toetusi puudutavas õigusruumis n-ö skeemitajaid. Ministeeriumi esindajad ütlesid, et selliseid inimesi on umbes tuhat. Need on inimesed, kes äriühingu juhatuses olles töötasu ei saa ja seetõttu on nad võtnud ennast töötuna arvele. Kuid on kahtlusi, et tegelikult võtavad nad oma tasu välja mingil teisel moel, vältides sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu maksmist. Nii et selle sätte ja muudatuse eesmärk on tagada õiglus ja täpsustada seadust nii, et teenuseid saaksid need, kes makse maksavad.“

Lõpphääletusel jagunesid riigikogulaste hääled järgmiselt: 70 poolt, 0 vastu, 12 ei hääletanud.

Kui seadusemuudatus vastu võeti, pöördus Kaur Kivirähk, kes kuulub ärianalüütika lahendusi pakkuva väikefirma Intelex Insight juhatusse, koos grupi väikeettevõtjatega presidendi poole palvega jätta seadus välja kuulutamata. „Juhul kui mikroettevõtte juhatuse liige kaotab palgatöö, jätab seadusemuudatus isiku ilma garantiist töötuskindlustushüvitisele üksnes juhatuse liikme staatuse tõttu, võtmata arvesse, kas selline kuulumine isikule tulu toob või mitte. Sotsiaalsed garantiid on väikeettevõtjale sama tähtsad kui tavalisele töötajale,” põhjendas ta Ärilehele.

President kuulutas seaduse välja.

Aasta lõpuks on hakanud mitmed poliitikud tunnistama, et ühe probleemi lahendamisel on tekitatud uus probleem – kuigi välistati töötuskindlustushüvitisega skeemitamine, said ebaõiglase kohtlemise osaliseks kõik juhatuse liikmed.

Kas ja kuidas tuleb seadust muuta, arutasid Ärilehe toimetuses riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Margus Tshakna, rahanduskomisjoni esimees Rannar Vassiljev ja Teenusmajanduse Koja tegevjuht Evelyn Sepp.