„Facio seaduse“ muutmine mahtus napilt justiitsministeeriumi uue aasta tööplaani

Justiitsminister Andres Anvelt ei oska öelda, millise aja jooksul lapitakse ära auk seaduses, mis võimaldas ehitusfirmal pääseda maksukuriteo süüdistusest ja jätta riigile tasumata üle 900 000 euro makse.

Selle aasta jaanuaris riivas avalikkuse õiglustunnet riigikohtu otsus, mis päästis OÜ Räga ja sellest jagunenud Facio Ehituse OÜ maksukuritegude süüdistustest. Süüdistuse järgi esitas firma käibedeklaratsioonides ning tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides maksuhaldurile valeandmeid.
Kokku jäi selle tagajärjel riigile maksutuluna laekumata 851 000 eurot. Sellele lisandus veel 60 000 eurot rahatrahvi, mille madalama astme kohtud välja mõistsid.

Riigikohtule pole asja menetlemises midagi ette heita: seadus on kirja pandud nii, et äriühing võibki kesta vahetada, jaguneda, ühineda või ennast likvideerida, jätta võlad maha ja pääseda karistusest. Kohus märkis ühtlasi, et vaevalt on selline seadus kooskõlas seadusandja eesmärkidega.

"Riigikohus viitab oma otsuses, et seadus võimaldab praegu juriidilise isiku jagunemise, ühinemise või likvideerimise abil vältida selle isiku karistamist või siis muuta karistamine ebatõhusaks põhjusel, et süüteo toime pannud juriidilise isiku majanduslik identiteet on karistamise hetkeks üle läinud mõnele teisele juriidilisele isikule," kommenteeris toona Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe.

Kuniks seadust ei muudeta, võib öelda, et Facio kaasus on potentsiaalsetele petturitele otsekui spikker, ja oht, et mõni analoogne kaasus samasuguse tulemusega lõpeb, õhus.

Justiitsministeeriumi asekantsler Kristel Siitam-Nyiri ütles pärast riigikohtu otsusega tutvumist, et „kahtlemata on tegemist teemaga, mis vajab edasist põhjalikumat arutelu ja analüüsi.“

Kui Ärileht septembris justiitsministeeriumist uuris, kui kaugele on asjaga jõutud, teatas ministeeriumi pressiesindaja, et justiitsministeerium plaanib juriidiliste isikutega seonduvaid karistus- ja menetlusõiguslikke probleeme sügavamalt analüüsida järgmisel aasta ja tööplaan selgub detsembris.

Detsembri alguses selgus aga, et maksuvõlgadest legaalset vabanemist võimaldava seaduse muutmine võib justiitsministeeriumi järgmise aasta plaanist hoopis välja jääda.

„Kuna tööplaani ei ole veel vastu võetud, siis ei saa me siiski täna päris kindlalt öelda, kas ja mis mahus see analüüs 2015. aastal ette võetakse. Olulisi ja tähelepanu väärivaid teemasid on meie valdkonnas palju,“ saabus põiklev vastus.

Järgmiseks läks teele kiri otse justiitsminister Andres Anveltile, milles Ärileht tundis huvi, kas talle on vastuvõetav, kui ministeerium kohtu poolt osutatud seaduseauku kiiremas korras lappima ei hakka?

Anvelt nentis, et ministeerium on sel aastal olnud hõivatud prioriteetsemate teemadega.

"Nagu te hästi teate, siis on kevadel alustanud valitsuse töö aluseks uus koalitsioonilepe. See omakorda tähendab, et piiratud aja ja inimeste hulgaga tuli meil ellu viia rida väga olulisi Eesti elu puudutavaid samme, mis varasemates valitsuskoalitsioonides olid põhjendamatult astumata. Nii asusime üheksa kuuga süsteemselt tegelema vägivalla vähendamisega (liitusime Istanbuli konventsiooniga ja töötasime välja uue vägivalla ennetamise strateegia), elatisvõlgnikega (uus eelnõu karmistab elatisvõlgnike elu ning survestab neid oma võlad likvideerima), orjastava kiirlaenuturuga (kahe eelnõuga seadsime esikohale tarbija õigused), valmistasime ette eelnõu inimeste põhiõiguste tagamise tõhusamaks muutmiseks jne.

Nüüd, mil prioriteetsed ja Eesti inimeste igapäevaelu puudutavad olulised ja kiireloomulised eelnõud on jõustunud või jõustumas, liigume edasi teiste teemadega, sealhulgas ka teie viidatud probleemiga, mille analüüs on juba varasemalt kavandatud justiitsministeeriumi tööplaani algaval, 2015. aastal.

Nagu öeldud, on tegu jätkuvalt olulise teemaga. Analüüsi käigus hindame, millised meetmed oleksid kõige tõhusamad takistamaks sarnaste kaasuste esinemist. Muuhulgas plaanime võrrelda ka teiste riikide praktikat ning analüüsida ka küsimuse äriõiguslikku poolt – näiteks kuidas tagada see, et süüdistatavat ettevõtet tahtlikult pankrotini ei viidaks ning kuidas praktikas lahendada küsimus sellest, et kes kriminaalmenetluse käigus likvideerimisele minevat ettevõtet juhtima peaks jne. Analüüsimist vajavad seega mitmed nii õiguslikud kui ka praktilised küsimused,“ vastas Anvelt.

Samuti on justiitsministeeriumil Anvelti sõnul plaanis järgmisel aastal analüüsida majanduskuritegude menetluspraktikat laiemalt. „Kuna juriidilisi isikuid võetakse vastutusele just peamiselt majanduskuritegude eest, loodame ka sellest analüüsi abil tuvastada võimalikud kitsaskohad,“ lisas minister.

Küsimusele, mis aja jooksul jõuab ministeerium seaduse muutmiseks eelnõu koostamiseni ja millal see esitamisküpseks võiks saada, vastas minister, et seda on väga raske öelda.

„Õigusloomeprotsess ei saa käia uisapäisa. Analüüsiprotsess sõltub sellest, kui palju on eelnõule eelnevale väljatöötamiskavatsusele vastukaja ja kui palju huvigruppe soovib kaasa rääkida. Ent näeme, et probleem on tõsine, mistõttu ongi see üks järgmise tööaasta prioriteete.“