Tulised vaidlused: kas Venemaa valuutareservid on ikka 400 miljardit või ainult pool sellest?
Ajal, mil Venemaal on õnnestunud vaid rubla kukkumist aeglustada, tundub olevat põhjendatud huvi tunda, kas riigi reservid on adekvaatsed, kirjutab Reuters.
Eelmise nädala statistika kohaselt oli Venemaa välisvaluuta- ja kullareservide maht 414,6 miljardit dollarit.
Eelmise aasta lõpus oli nende maht 509,6 miljardit dollarit. Vaatamata vähenemisele on olemasolevate reservide maht suurem kui idanaabri kogu aasta impordimaht (kaubad ja teenused, mida riik sisse ostab- toim.) ehk oluliselt suurem kui turvaliseks miinimumiks peetav kolme kuu riigi keskmine impordimaht.
Teine üldlevinud mõõdik ütleb, et riigi reservid peavad olema vähemalt võrdsed järgneva aasta välisvõla maksetega. Venemaa reservid on neli korda suuremad.
Venemaa rahvusvaluuta rubla on sel aastal riigi peamise ekspordiartikli nafta odavnenud hinna ning lääneriikide kehtestatud sanktsioonide tõttu dollari suhtes oma väärtust kaotanud 45 protsenti.
Pärast eelmisel kuul toimunud rubla kursi vabaks laskmist on keskpank valuutaturule sekkunud vaid väga väikeste summadega. Selle asemel on püütud valuuta kursilangust aeglustada intressimäärade tõstmisega: nii on intressimäära tõstetud kokku 7,5 protsendipunkti, seda vaatamata asjaolule, et riigi majandus on juba niigi sanktsioonide ning naftahinna poolt räsitud.
Washingtoni Peterson Instituudi vanemteadur Anders Aslund on üks nendest, kes usub, et Venemaa üldiste reservide number on eksitav. Põhjuseks asjaolu, et reservid sisaldavad kaht aastate jooksul kogutud eelarveülejäägist moodustatud fondi, mis tegelikult ei tohiks reservide arvestusse kuuluda. Aslund kirjutas Briti majanduslehes Financial Times, et kui Venemaa reservidest maha arvata kahe eelpoolnimetatud fondi maht ehk 172 miljardit dollarit, lisaks 45 miljardi dollari väärtuses kuld ning 12 miljardi dollari eest IMFi SDRe ( IMFi poolt loodud nn reservide aseaine toim.), jääks Venemaale kasutatavaid ehk likviidseid reserve umbes 200 miljardit dollarit.
2015. ja 2016. aastal on Venemaa laenumaksed 100 miljardit dollarit ehk Venemaa likviidsed reservid saaksid kahe aastaga läbi, selgitas Aslund.
President Vladimir Putin kinnitas eelmisel nädalal, et 415 miljardi dollari mahus reservid on piisavad igasuguse kriisiga toimetulekuks, kuid neid ei kulutata mõtlematult.
Kahtlematult on Venemaa olukord kehvem kui 2008-2009 üleilmse finantskriisi ajal, mil riigi reservide maht oli 600 miljardit dollarit, ehk oluliselt suurem nii avaliku kui erasektori välisvõlast.
Eriti pangad, mis seisavad silmitsi kesiste tulude, vähenevate hoiuste ning välisvaluuta laenudega, võivad vajada rohkem keskpanga abi, tõdes BNP Paribas. Viimane hindab, et tänavu on kasutatud juba 72 miljardit dollarit.
Eelnõu kohaselt on plaanis pangandussektori toetuseks suunata lisaks triljon rubla ehk 17 miljardit dollarit.
Paljud analüütikud kinnitavad siiski, et rahakulutuses ei ole midagi ebanormaalset, sest halbadeks aegadeks kogutud raha tulebki rasketel aegadel käiku lasta, mil nafta hind on madal ning ettevõtted ei suuda rahvusvahelistelt rahaturgudelt vajalikku kapitali kaasata.
