Õppelaenu vastu on huvi üha väiksem, miks see nii on?
"Ei ole õppelaenu võtnud," tunnistab kolmanda kursuse humanitaartudeng Kristel. "Laenuvõtmine ei tundunud ahvatlev. Sugulane lõpetas masu ajal õpingut, kuid tööd ei leidnud. Õppelaenu peab aga hakkama tagasi maksma ja kedagi ei huvita, kust sa raha saad. See oli ikka pere jaoks väga koormav," põhjendas ta.
Kristel elab kodus vanemate juures ning saab ka kooli kõrvalt töötada, mis muudab rahalise toimetuleku õpingute ajal lihtsamaks kui neil, kes kodust kaugemal hakkama peavad saama.
Kristeli näide ilmestab elavalt statistika keelt. Kui 2008. aastal väljastasid viis Eesti kommertspanka õppelaene rekordilises 43,3 miljoni euro mahus, siis edaspidi on see vähenenud ning tänavu kümne kuu kokkuvõttes ulatub summa Eesti Panga statistika andmetel vaid seitsme miljoni euroni. Õppelaene väljastavad Swedbank, SEB, Danske Bank, Nordea Bank ja Krediidipank.
SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas tõdeb, et kui 2010/2011 õppeaastal väljastas pank 1700 uut õppelaenu, siis käimasoleval õppeaaastal senini vaid 400 ning tundub, et tänavu jääb uute õppelaenulepingute arv väiksemaks kui oli eelmisel aastal.
Pangad toovad laenuvõtmise vähenemise põhjusena välja tasuta kõrghariduse ning ka õppurite arvu vähenemise. Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask lisab, et õppelaenu ei võeta enam nii kergekäeliselt ja ka käendajad ei ole enam nii altid laenuvõtjaid käendama.
Kasvanud on ka laenuvõtjate teadlikkus ning saadakse aru, et lihtsalt igaks juhuks ilma konkreetse vajaduseta ei ole mõtet õppelaenu võtta. „Tegemist ei ole tagastamatu abiga vaid kohustusega, mis pärast õpingute lõpetamist laenu tagasimaksmise alustamisel võib mõjutada maksevõimet nii palju, et näiteks kodulaenu võtmine samaaegselt ei ole võimalik,“ selgitab Messimas.
Lisaks teadlikkusele toob Messimas välja ka kaks väga praktilist põhjust. Esiteks ei ole õppelaenu intress laenuvõtjale enam atraktiivne. Õppelaenu intressimäär 5% aastas ei tundu tema sõnutsi näiteks kodulaenude intressiga võrreldes enam soodus. Sama intressimäär on püsinud 1997. aastast, mil kõik muud laenud, ka eluasemelaen olid oluliselt kallimad.
Teiseks on suures osas kadunud õppelaenuga kaasnevad soodustused - seoses lapse sünniga või riigiteenistusse asumisega enam õppelaenu põhisummat ei kustutata ning õppelaenu intressile ei kehti enam tulumaksuvabastus.
„Ka edaspidi ei ole ette näha huvi kasvu, samas jääb kindlasti mingi osa õppureid, kellele õppelaen on õpingute ajal kuludega toimetulemiseks möödapääsmatu sissetulekuallikas,“ tõdeb Messimas.
Õppelaenu saab võtta 1920 eurot ühe õppeaasta kohta ning tegemist on riikliku tagatisega laenuga.
