Ekspert: 60 aasta taguse Krimmi Ukrainale andmise otsuse muutmine on propagandatrikk

Traditsioonilisel aastalõpukohtumisel Vladimir Putiniga teatas Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko, et saadikud tahavad 1954. aasta Krimmi Ukrainale andmise otsuse tagasi pöörata. Ekspertide sõnutsi on see aga propagandatrikk ning Venemaa püüab saada lisavõimalusi võimlaike kohtuasjade jaoks arbitraažis, kirjutab ajaleht Vedomosti.

Andrei Sušentsov arvab, et Venemaa püüab sel moel luua endale argumente rahvusvahelise õiguse vaatenurgast lähtudes. „Nii saaks seda seadust kasutada ka rahvusvahelises arbitraažis, juhul kui Venemaa ettevõtted Krimmi Venemaaga ühendamisele järgnenud sanktsioonide tõttu kohtutee ette võtavad,“ rääkis ta lisades, et lääneriikidel ei ole tegelikult Krimmi kuuluvuse osas illusioone ning lõpuks peetakse seda küsimust ikka Venemaa ja Ukraina omavaheliseks asjaks.

Eelmise sajandi 90.-ndatel võitles Krimmi ülendamise ebaseaduslikuks tunnistamise eest Moskva linnapea Juri Lužkov. Juba 1993. Aastal võttis Venemaa Ülemnõukogu vastu resolutsiooni, millega 1954. aastal Krimmi koosseisus Sevastoopoli Ukrainale üleandmine kuulutati seadusevastaseks, meenutab Strateegia ja Tehnoloogia Analüüsi Keskuse ekspert Vassili Kašin.

Selle resolutsiooni tulemusena pöördus Ukraina ÜRO Julgeolekunõukogu poole palvega Venemaa avaldus hukka mõista. Venemaa siis ei hääletanud ning Julgeolekunõukogu dokument võeti vastu. Seetõttu oleks uus seadus vana kordamine ning tugevdaks Venemaa positsioone propagandistlikust vaatenurgast, kuid ei muudaks hulka rahvusvahelisi dokumente, millel on ka Venemaa esindaja allkiri ning kus tunnistatakse Krimmi kuulumist Ukrainale.