„Eestis ettevõtlusega alustavatele inimestele on piiravaks takistuseks kõigepealt peaaegu igasuguse finantseerimise puudumine, see puudutab eriti mikroettevõtjaid,“ märkis Kracht.

„Laenude saamise tingimuseks on äriühingu omaniku isiklik käendus või tagatis, mis tegelikult muudab piiratud vastutuse olematuks,“ lisas ta.

Välisinvestoritele on Krachti sõnul teistes meie lähiriikides loodud soodsad võimalused varahaldusettevõtete loomiseks, investeeringute kaitse läbi seadusandluse karmistamise, mis kõik Eestis puudub.

Näitena, Leedus esimesel aastal, kõik riiklikud instantsid abistavad alustanud ettevõtjat, kaasa arvatud maksuamet jms. „Seadusandlus täna soosib majandus-ja maksukurjategijate tegevust, see kõik teeb välisinvestoritele meie äriruumi mitte atraktiivseks.“

„Juba eelpool mainitule tuleks ära märkida, et ettevõtlustegevuse pärssivaks teguriks võib lugeda ka järjest kasvavat bürokraatiat ning Eesti turu väiksust,“ tõdes Kracht.

Eelmisel aastal registreeriti kokku 18 178 uut ettevõtet, kuid 2013. aastal oli see arv 19 167.