Kütuste maailmaturul on huvitav aeg, mida pole väga ammu nähtud. Naftatootjate vahel käib tõsine võitlus turuosa pärast ning keegi ei ole nõus selle kaotuse hirmus oma tootmist vähendama.
Enne 27. novembri OPECi koosolekut avaldas Venemaa arvamust, et naftatootmist tuleb vähendada. Peamiseks põhjuseks oli kiirelt langenud toornafta hind ning Venemaa riigieelarve tugev sõltuvus sellest. Peale OPECi kohtumist esines Venemaa riikliku naftafirma Rosneft juht Igor Setšin sõnumiga, et Venemaa ei plaani naftatootmist vähendada isegi juhul, kui toornafta hind peaks langema alla 60 dollari barreli eest, mida on peetud psühholoogiliseks piiriks.
Kui alles novembri keskel oli toornafta hind üle 80 dollari barreli eest, siis USA-s kaubeldav toornafta WTI (West Texas Intermediate) vajus eelviidatud psühholoogilisest piirist läbi kõigest kaks nädalat peale viimast OPECi kohtumist. Tõuke selleks andis Saudi Araabia naftaministri sõnavõtt, kus ta andis selge signaali, et maailma suurim naftatootja jätkab võitlust turuosa eest. Mõned päevad hiljem langes ka Brenti toornafta alla 60 dollari barrelist.
Uue aasta uudised Venemaa detsembrikuu rekordilisest naftatootmismahust ning Iraagi rekordilisest naftaekspordist andsid kütusehindade langusele uut hoogu, langetades Brenti toornafta hinda 6 protsenti ning WTI toornafta hinda 5 protsenti, millest viimase barreli hind sulgus esmaspäeval allpool 50 dollarit.
Mõlemad tuntud toornafta hinnad olid viimati nii madalad 2009. aasta aprillis. Oluliseks põhjuseks on Iraagi naftaekspordimahtude suurenemine 2,94 miljonle barrelile ööpäevas, mis on kõrgeim tase alates 1980. aastast. Selle taustal tuleb pidada veelgi jõulisemaks ja märkimisväärseks Iraagi naftaministeeriumi kõneisiku Asim Jihad prognoosi, et jaanuarikuu ekspordimahtu planeeritakse veelgi suuremaks.
Kütuste maailmaturg on kui üliraske hiiglaslik igiliikur, mille suunda ühe nupuvajutuse või kangitõmbega ümber ei muuda. Üle 100 dollari barreli eest tõusis toornafta hind peale 2008. aastat esmakordselt 31. jaanuaril 2011 ning jäi sellest tasemest enamiku ajast kõrgemaks kuni käesoleva aasta 8. septembrini.
Säärane naftahinna tase andis hea võimaluse investeerida uutesse naftatootmisvõimsustesse ning arendada alternatiivseid energiaallikaid. Sama tehti ka investeeringute suurendamisega Eesti põlevkiviõlitööstuses. USA-s suurendati järsult investeeringuid kildanafta tootmisesse ning naftaimportija asemel on USA peale 40 aastast vaheaega muutumas naftaeksportijaks. Kõik see kokku on tekitanud olukorra, kus naftatootmisvõimsusi on rohkem kui maailma naftatarbimine.
Olukorras, kus naftatootmise prognoose redigeeritakse pidevalt ülespoole ning kus Rahvusvaheline Energiaagentuur on oma analüüsides järjepanu vähendanud maailma kütusetarbimise kasvuprognoose peamiselt tänu väiksemale tarbimisele OECD riikides, on loogiline, et naftatootjate omavaheline võitlus turuosa pärast on pannud naftahinnad hooga langema.
Kui 2. oktoobril oli bensiini maailmaturuhind 909 dollarit/tonn, siis tänaseks on sellest alles vaid 481 dollarit, mis teeb kolme kuu languseks 47 protsenti. Sama on juhtunud ka diislikütuse maailmaturuhinnaga, mis on sama ajaga langenud 841 dollarilt 503 dollarile tonni eest ehk kokku 40 protsenti.
Kui vaadata 2008. aasta kütusehindade liikumisi, kus toornafta barreli hind kerkis juulikuu lõpus ajaloolisele rekordtasemele 147 dollarit, siis vähem kui pool aastat hiljem kukutas ülemaailmne finantskriis ning globaalmajanduse nõrgenemisega kaasnenud nõudluse vähenemine toornafta barreli hinna allapoole 40 dollarit.
2014. aastal liikus kütusehind küll vähem kui 2008. aastal, kuid kui siinjuures arvestada, et USA järel maailma suuruselt teise naftatarbija Hiina majanduskasv on aeglustumas ning tööstustarbimise indeks on languses, siis ega väljavaade nafta tarbimise suurenemise osas just kõige julgustavam ei ole. Pigem näitavad märgid, et naftahind langeb edasi, millega kaasneb ka bensiini ja diislikütuse jaehindade edasine langus. Tarbijaid see muidugi rõõmustab, kuid mitte tootjaid.
Arvestades, et näiteks 2000-ndate aastate alguses olid bensiin ja diislikütuse hinnad vahemikus 200 - 250 USD/t, siis selliste maailmaturuhindade korral oleksid jaehinnad tanklates tänast eurokurssi arvestades alla 0,8 eurot liiter. Kas me tõepoolest näeme selliseid hinnatasemeid, näitab aeg.
