Mänd märgib oma ettepanekus, et mereala planeeringus lubatava hiigeltuulepargi rajamise vastu andis juba mitu aastat tagasi allkirja 8000 inimest, kuid olukord ei ole muutunud. Kardetakse, et merre kavandatud hiigeltuulikud peletavad rannikuvetest kala ning reostavad Hiiumaa elukeskkonda.  

„Vaatamata Kärdla ja Kõrgessaare ühinemisel tekkinud Hiiu vallavolikogu heaks kiidetud koostööleppele tuulepargi arendamisest huvitatud ettevõttega, on avalikkuse vastuseis pargile suur. Mereala teemaplaneeringut ei ole kooskõlastanud ka kahe omavalitsuse, Käina ja Emmaste volikogud,“ märkis riigikogu liige.

Euroopa suurim tuulepark ei ole Männi hinnangul selline objekt, mille rajamisel saaks kohalike elanike arvamusest lihtsalt üle sõita.

„Kui 1988. aastal suutsime peatada fosforiidikaevanduse Ida-Virumaal, siis praegu tuleb vastata küsimusele, kas ühe äriettevõtte huvides peaksime lubama Hiiumaa vahetusse lähedusse paarsada tuulikut, millest igaüks on kõrgem kui Oleviste torn. Kindel on, et selliste tuulikute püstitamise järel ei ole Hiiumaa enam endine,“ lausus ta.

Keskkonnaministrile saadetud kirjas tegi ta ettepaneku peatada Hiiu maakonna mereala maakonnaplaneeringu menetlemine, et viia see olemasoleva õigusruumiga kooskõlla.

„Samuti oleks vajalik suunata mereuuringuteks antud nn Norra abiraha Hiiu maakonnaga piirnevate merealade täiendavateks uuringuteks eesmärgiga saada piisav informatsioon planeeringuga edasi minemiseks. Seda viimast põhjusel, et enamus seniseid tuuleparkidega seotud uuringuid on teostatud arendaja tellimusel ja need uuringud ei pruugi olla objektiivsed,“ kirjutas Mänd.