“Meie kirja eesmärgiks ei ole kedagi kritiseerida, vaid tuua välja nende proviisorite seisukohad, kes plakatitega Toompeal õigust ei nõua ja streike ei korralda,” selgitas Eesti apteeke ja apteekreid esindava ühenduse juhatuse liige Tanel Terase. “Kaugeltki kõigil Eesti apteekritel pole soovi ja vahendeid tegeleda iseseisvalt ettevõtlusega ja oma apteeki pidada. Ka need apteekrid on oma tööle pühendunud professionaalid, kes tunnevad ennast puudutatuna sildistamisest, millega neid tembeldatakse suurapteekide müügimeesteks,” avas Terase kirja tausta.

EAÜ ei poolda apteekide sundvõõrandamist ja omandiõiguse ning ettevõtlusvabaduse põhjendamatut piiramist, mida propageeritakse maa-apteekide kaitsmise egiidi all. Ühenduse hinnangul seaks sundvõõrandamine küsimärgi alla nii Eesti apteegiteenuse kvaliteedi ja arengu kui ka Eesti investeerimiskeskkonna maine.

“Apteekide sundvõõrandamine ja sulgemine vähendaks apteegiteenuse kättesaadavust ning tooks tõenäoliselt kaasa ka kvaliteedilanguse ja hinnatõusu, sest sisuliselt kaoks turult vaba konkurents. Küsitav on ka ettepaneku tegijate soov ja finantsvõimekus uute teenuste arendamiseks, mille osas on Eesti edumeelsematest EL liikmesriikidest 15-20 aastat ajast maas. Eestit on seni tuntud liberaalse turumajanduse ja atraktiivse investeerimiskeskkonnana, mis saaks tuntava hoobi, kui väikeproviisorid oma äri kindlustamiseks soovitud seadusemuudatuse välja võitlevad,” prognoosis Terase.

Eestis tegutseb praegu üle 500 apteegi ja üle 1300 proviisori. Nendest suurem osa töötab apteegiketti kuuluvas apteegis, mis ei kahanda proviisori professionaalsust ja usaldusväärsust. Proviisorite Koja poolt läbiviidud küsitluse kohaselt on avaldanud vaid 175 proviisorit või proviisoriks õppijat soovi ise tulevikus apteeki pidada, seejuures pole teada nende inimeste ettevõtlus- ja töökogemus ning majanduslikud võimalused.

Eesti Apteekide Ühendus on apteeke ja farmaatsiaalase kõrgharidusega inimesi ühendav mittetulundusühing. Ühendus kaitseb apteekide ja nende töötajate kutsealaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke õigusi ning seisab apteegiteenuse kõrge kvaliteedi eest. Ühendusse kuulub 272 apteeki.

Loe pöördumise täisteksti:

Hea Riigikogu liige

Pöördume Teie, kui olulise otsuse tegija poole.

Riigikogu menetleb hetkel ravimiseaduse muudatust seoses apteekide asutamise regulatsiooniga, mille suhtes on palju eriarvamusi ja vastandlikke huvisid. Avalikkuses on kõige häälekamalt sõna võtnud Proviisorite Koja esindajad, kelle retoorika kohaselt muutub ketti kuuluvas apteegis töötav proviisor kasumile orienteeritud müügimeheks. Kinnitame kõigi apteegikettide ja enamike Eesti proviisorite nimel, et peame sellist sildistamist solvavaks ning tahame siinkohal jagada nende valdkonna spetsialistide arvamust, kes loosungite ja plakatitega Toompea lossi ees õigust nõudmas ei käi. Käesoleva kirjaga soovime pöörata tähelepanu seisukohtade erinevustele ja asjaolule, et enne otsuste tegemist tuleb ära kuulata kõik osapooled.

Proviisorite Koja mõned liikmed on kogunud allkirju apteekidele rangete omandipiirangute kehtestamiseks (apteegi omanik võib olla vaid proviisor) ja esitanud need Riigikogule. Rõhutame, et nimetatud seisukoht ei kajasta kõigi Eesti proviisorite ega ka Proviisorite Koja arvamust tervikuna. Eestis tegutseb hetkel üle 500 apteegi ja üle 1300 proviisori. Nendest suurem osa töötab apteegiketti kuuluvas apteegis, mis ei kärbi kuidagi nende professionaalsust ega usaldusväärsust. Proviisorite Koda viis apteekrite seas läbi küsitluse ja kuigi selle metoodika oli puudulik ja küsimused suunatud, selgus, et vaid 175 inimest avaldasid soovi ise tulevikus apteeki pidada. Seejuures pole teada nende inimeste ettevõtluskogemus või majanduslikud võimalused apteegi soetamiseks ja ülalpidamiseks, küll on teada, et nende seas leidub mh ka tudengeid, kellel reaalne praktika proviisorina veel puudub.

Proviisorite Koja retoorikas käsitletakse ketiapteegis tegutsevaid apteekreid küüniliste ärimeestena ning proviisorapteekreid tervisest hoolivate professionaalidena. Tegelikult töötavad ketiapteekides samuti erialase haridusega, oma tööle pühendunud ja proviisori kutse-eetikast lähtuvad proviisorid. Samuti on ravimite hinnatase kõigis apteekides, olenemata ketti kuuluvusest või mitte kuuluvusest, sama, seega ei saa kuidagi väita, et üks on orienteeritud teisest rohkem kasumile ja mitte inimeste tervise kaitsele ja toetamisele. Lisaks on ketiapteekides abivajajate ligipääs ravimitele tagatud üldjuhul ka nädalavahetustel ja õhtustel aegadel ning pakutav tootevalik on mitmekesisem. Samuti on tänu ühtlustatud asjaajamisele ja majanduslikule tugevusele võimalik neil pakkuda oma töötajatele suuremat kindlustunnet tuleviku suhtes.

Euroopas on lahendatud apteegipidamise praktika riigiti erinevalt. Me ei saa lähtuda üksnes üksikute riikide kogemusest, kus on teine taustsüsteem ja ajalugu. Eesti majanduse edulugu on põhinenud seni liberaalsel turumajandusel. Seaksime Eesti kui investeerimiskeskkonna maine suure küsimärgi alla, kui hakkaksime sadu ketti kuuluvaid apteeke proviisoritele sundvõõrandama, et tagada Proviisorite Koja nõudmine, mille kohaselt võib apteegi omanikuks olla vaid proviisor.

Kõige eeltoodu põhjal oleme seisukohal, et Eesti ei ole valmis ega vaja seadusemuudatust, mis seab apteekidele väga kitsa omandipiirangu. Ühelt poolt pärsiks see kogu senist liberaalset ettevõtluspraktikat, aga teiselt poolt pole selleks valmis ka Eesti proviisorid. Ka kehtiva seadusandluse kohaselt on kõigil proviisoritel olemas võimalus asutada proviisorapteek, kus omanikus on vaid proviisor ning näiteks üks viimati Tallinnas avatud apteeke on just iseseisev proviisorapteek (Järveotsa Apteek).

Lugupidamisega

Tiina Kadak
Benu Apteek Eesti OÜ
juhatuse liige

Kadri Tammepuu
Terve Pere Apteek OÜ
juhatuse liige

Eno Juul
Euroapteek OÜ
juhatuse liige

Mart Mägi
Pharma Holding OÜ
juhatuse liige