Ettevõtjatel on 10. veebruarini aega, et tagada endale maksusoodustuste saamine
Advokaadibüroo Sorainen rõhutab oma uudiskirjas, et selliseid tulumaksuvabastust võimaldavaid asjaolusid on absoluutselt igal ettevõtjal, mistõttu on väga oluline, et vastav tähtaeg ei jääks märkamata.
Soraineni partner ja vandeadvokaat Karin Madisson ja maksuõiguse advokaat Tanel Molok kirjutavad, et Eesti juriidilised isikud ning Eestis püsivat tegevuskohta omavad mitteresidendist juriidilised isikud peavad deklareerima asjaolud, mis võimaldavad investeeritud summasid hiljem maksuvabalt välja võtta.
„Teatavasti on näiteks väljamaksed kapitalist - kapitali vähendamise või likvideerimise kaudu - maksuvabad selles ulatuses, milles kapitali sissemakseid kunagi tehtud on. Siiani aga sissemakseid deklareerida ei tulnud – seda tuli teha alles siis, kui sooviti kapitali maksuvabalt välja võtta. Nüüd aga kaotab ettevõtja, kes sissemaksed deklareerimata jätab, hiljem võimaluse neid maksuvaba summana arvesse võtta,“ selgitavad advokaadid.
Selleks, et vältida varem omandatud õiguste kaotamist, tuleb äriühingutel üle vaadata kõik ajaloo jooksul esinenud asjaolud, mis võimaldaksid äriühingu tulumaksukohustust vähendada, ning need õigeaegselt deklareerida.
Deklareerida tuleb:
* äriühingu omakapitali tehtud sissemaksed (kõigi aktsionäride/osanike poolt tehtud kapitali sissemaksed nii asutamisel kui ka hiljem, näiteks mitterahalised või rahalised sissemaksed ning ka ühendatud/jagunetud ühingutesse tehtud sissemaksed),
* välisriigis kinnipeetud ja tasutud tulumaks,
* saadud tulud, mille arvel saab maksta tulumaksuvabalt dividende ja teha väljamakseid omakapitalist,
* teisele äriühingule kuulunud samasugused õigused, mis on saadud äriühingute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus.
Alates 1. jaanuarist 2015 tuleb eeltoodud maksukohustuse tekkimist mõjutada võivad asjaolud deklareerida jooksvalt selle asjaolu esinemisele järgneval kuul.
Maksuamet: muudatus kaitseb maksumaksja õigusi
„Muudatus annab maksumaksjale õiguse teha teatud juhul maksuvabasid väljamakseid või vähendada väljamaksete tegemisega kaasnevat maksukohustust. Sellisteks juhtumiteks on näiteks olukorrad, kus maksumaksja on saanud tütarühingult dividende või tasunud välisriigis tulumaksu,“ selgitas MTA maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi.
Kehtiva õiguse kohaselt deklareeritakse maksuvabastuse või maksukohustuse vähendamise alus informatiivselt selle kasutamise ajal ehk koos väljamaksega. Raamatupidamise seaduse kohaselt on maksumaksjal kohustus säilitada algdokumente seitse aastat. Maksukorralduse seadusest tulenevalt on maksusumma määramise aegumistähtaeg tavaolukorras kolm aastat, maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral viis aastat.
„Selline regulatsioon on tekitanud olukorra, kus maksumaksjal on ühelt poolt ajaliselt piiramatu õigus maksukohustust vähendavaid õigusi kasutada, kuid teiselt poolt on tal raske selliste õiguste olemasolu tõendada ning maksuhalduril seda kontrollida ja vajadusel sekkuda,“ selgitas Liivamägi.
Nii võib tekkida kaks probleemset olukorda juhul, kui maksukohustust vähendava asjaolu „tekkimise“ ning selle „ära kasutamise“ vahele jääb enam kui seitse aastat:
1) kuna raamatupidamisdokumentide säilitamise tähtaeg on möödas, võib maksumaksjal olla probleeme omandatud õiguste tõendamisel. Isegi juhul, kui maksumaksja on osa tema arvates olulisi dokumente säilitanud, ei pruugi neid olla maksuhalduri hinnangul piisavalt. Seetõttu on maksuhalduril keeruline kontrollida, kas maksumaksja tegelikult ka sellised aegumatud õigused kunagi omandas
2) kui kontrolli käigus selgub, et maksumaksja õiguste aluseks olevat asjaolu ei ole varem deklareeritud (nt dividendi maksja ei ole makstud dividendi deklareerinud ega sellelt maksu tasunud), siis puudub maksuhalduril sekkumisvõimalus, kuna ühelt poolt ei sõltu maksumaksja õigus selle aluseks olnud asjaolu varasemast deklareerimisest ning teisalt on maksusumma määramise aegumistähtaeg möödas. Teisisõnu maksab riik teatud juhul maksupetturitele peale.
Liivamägi märkis, et praktikas on tekkinud varem omandatud õigustega veel üks probleem. Nimelt on Eestis levinud raamatupidamisteenuse sisseostmine, kuna enamik ettevõtteid on niivõrd väikesed, et majanduslikult ei ole võimalik raamatupidajat tööl hoida.
„Teenuse sisseostmisel lähtuvad ettevõtjad peamiselt hinnast, mis tingib suhteliselt tiheda teenuseosutajate vahetamise. Sellega kaasneb paraku raamatupidamisdokumentide halb kvaliteet ning mõningatel juhtudel ka kadumine. Seetõttu ei tea tihtipeale ettevõtjad üldse, kui palju neil tegelikult omandatud õigusi maksuvabastusteks või -vähendamiseks on kogunenud,“ selgitas Liivamägi.
Muudatuse tulemusena toimub maksumaksja omandatud õiguste arvestus edaspidi deklaratsioonivormil TSD.
„Nii on maksumaksjal alati ülevaade, kui palju tal maksuvabastust või –vähendust võimaldavaid õigusi on. Samuti tekib maksumaksjal kindlus, et tal on kõiki enda arvates omandatud õigusi võimalik kasutada ning maksuhaldur aktsepteerib neid. Enam ei saa tekkida olukorda, kus 10 või 15 aastat hiljem, kui maksumaksja soovib omandatud õigusi kasutada, maksuhaldur seda ei aktsepteeri,“ ütles Liivamägi.
Maksukorralduse seaduse järgi peavad kõik sellised küsimused leidma lahenduse kuue aasta jooksul, kui kõik raamatupidamisdokumendid on veel alles.
Liivamägi lisas, et maksuhalduri seisukohalt paraneb võimalus maksupettustega võidelda.
„Eesti siseselt saab hakata võrdlema väljamakse tegija ja selle saaja deklaratsioone sama maksustamisperioodi piires. Seega kaob näiteks võimalus, et aastaid pärast deklareerimata dividendide saamist soovib mõni maksumaksja teha nende arvel maksuvaba väljamakset. Muudatuse tulemusena deklareerimata õigusi maksuvabastuseks ja –vähenduseks kasutada ei saa. Enne muudatuse jõustumist omandatud õigused tuleb maksuhaldurile deklareerida 10. veebruariks esitataval TSD-deklaratsioonil,“ ütles ta lõpetuseks.
