Eesti Pandipakend ostab tagasi ühekordseselt kasutatavad pakendid, mis moodustavad 80% tagastatavatest pakenditest.
Kaupluse tagastuspunktist tagasi joogitootja juurde pesemisele ja villimisele jõudvaid korduvkasutatavaid klaaspudelid on sõltuvalt aastast 20-25%.
Miks näiteks limonaadipudeli eest saab raha tagasi, aga veinipudeli eest mitte?
Eestis on analoogselt mitmele teisele Euroopa riigile paralleelselt kasutusel mitu erinevat pakendite kogumise loogikat. Meil töötavad kõrvuti näiteks pandisüsteemile (suur osa joogipakendeid) ka konteinerkogumissüsteem.
Näiteks veini- ja viinapudelid on küll tagastatavad, kuid konteinersüsteemi, kuhu käivad peale kange alkoholi ka supipurgid, papp/kartong, kile ja kõikvõimalikud muud kilest või plastist pakendid. Lisaks veel kilekotiga kogumise teenus eramutest. See tähendab, et neid tagasi ei osteta.
Eesti Pandipakendi juhatuse esimees Rauno Raal on Eesti pandisüsteemis olnud alates 2008. aastast, süsteem ise startis 01.05.2005, seega saab Eesti Pandipakend tänavu 10-aastaseks. Viimase üheksa ja poole aasta jooksul on eestimaalased tagastanud 2,47 miljardit tagatisrahaga joogipakendit, mis on kõik leidnud uue elu kas kordus- või taaskasutuse näol. Raali sõnul on riik seadust luues võtnud arvesse teiste riikide kogemusi, taaskasutuse efektiivsust ja lihtsat loogikat.
"Kui võtame suvise ranna või metsaalause, siis aastal 2004 ei leidnud sealt suure tõenäosusega vedelemas palju viina- või veinipudeleid, vaid ikka lademetes õlle-, limonaadi- või veepudeleid. Usun, et täna on pilt tänu pandisüsteemile mitte ideaalne, aga märgatavalt ilusam," toob Raal näite.
Eestis kuuluvad süsteemi paljud sellised tooted, millel on suurem tõenäosus sattuda looduskeskkonda. Viina ja veini tarbitakse rohkem kodustes tingimustes ja see peaks liikuma nii kortermajade kui ka eramu piirkondade juures olevatesse pakendite konteineritesse. "Seega täna tagatisraha all olevad pakendid kujutavad endast kõige suuremat ohtu elu- ja looduskeskkonnale," selgitab Raal.
"Meil on mõnes mõttes Eestis isegi hästi, et klaaspudelid (õlu, lahja alkohol, muu klaasis joogitoode) on üldse pandisüsteemiga liidetud, näitena Rootsi, Norra pandisüsteemiga on liidetud ainult plastpudelid ja plekkpurgid," lisab ta.
Eestis on süsteemis nii korduskasutatav klaas, mis läheb otse kauplustele kuuluvatest tagastuspunktidest tagasi joogitootja juurde pesemisele ja uuesti villimisele kui ka ühekordsekasutusega klaas, mis tuleb Eesti Pandipakendi käitluskeskusesse, kus see sorteeritakse, purustatakse ja suunatakse klaasitehastesse ümber sulatamiseks ja uute klaastoodete vormimiseks.
