Valitsus kärpis erivajadusega õpilaste raha, vallad peavad leidma kümneid tuhandeid lisaeurosid

Haridusministeeriumi otsus vähendada erivajadustega laste õppe rahastamist neelab omavalitsuste rahakotist kümneid tuhandeid eurosid, kirjutab Lääne Elu.

Hariduslike erivajadustega laste tarbeks saab kool moodustada kaht tüüpi klasse: väike- ja lihtsustatud õppekavaga (LÕK) klasse. Neis õpivad lapsed, kellele ei ole tavaõppekava jõukohane või vajavad nad individuaalset õpet. Sellisesse klassi ei määra last mitte kool, vaid maakondlik või riiklik komisjon.

Seni sai väikeklass riigilt täisrahastuse, kui seal õppis vähemalt kolm õpilast, LÕKi klass sai täisrahastuse, kui seal õppis vähemalt viis õpilast. 1. jaanuarist saab väikeklass täisrahastuse siis, kui seal õpib vähemalt neli õpilast, LÕKi klass siis, kui seal õpib vähemalt 12 õpilast. Täisrahastus tähendab õpetaja palka. Nüüd peab palga leidma oma eelarvest.

Lääne-Nigula vallas jääb lihtsustatud õppekava järgi õppivate laste pealt tänavu saamata 30 000 eurot. Vallas on kaks LÕKi klassi: Orul ja Taeblas. Mõlemas klassis õpib kuus last. Nii tekkiski 1. jaanuarist seis, kus kahe eri kooli klasside peale eraldab riik ühe õpetaja palgaraha, puudujääva 30 000 eurot peab aga leidma vald.

Lääne-Nigula vallavanema Mikk Lõhmuse sõnul on 30 000 eurot keset õppeaastat väga suur summa.

Jaanuaris käis vallavanem koolijuhtidega ministeeriumi ametnike jutul eesmärgiga jätkata vana rahastamist vähemalt õppeaasta lõpuni. Vastus oli Lõhmuse sõnul ebaselge.

„Ametnike vastus oli, et raha ei ole ja kõik. Või et võidakse ju raha leida, aga see tuleb kellegi arvel,” ütles Lõhmus.

Loe pikemalt Lääne Elust.