"Eelnõuga muudame Arengufondi seadust, mis võimaldab fondil luua kolm ärikiirendit, mis oleksid erafondide poolt hallatavad ja mida kaasfinantseeritakse erarahaga. Igasse fondi paneb riik sisse 3 miljonit eurot ja erainvestoritelt kaasatakse lisaks 3 miljonit eurot.," rääkis riigikogu majanduskomisjoni liige Kalev Kallemets. "Nüüd peaks olema lihtsam ka Arengufondile uue juhi leidmine, kui luuakse seadusandlik alus fokusseeritumaks tegevuseks."

Kallemets selgitas, et kiirendite eesmärk on kuue aasta jooksul läbi käia ca 1000 äriideed, kus parematest ideedest areneksid investeerimisküpsed ettevõtted ning kuhu saaksid hiljem raha investeerida juba riskiinvestorid, mitte enam ingelinvestorid. "Loome riigi abiga riskikapitalituru, võimaluse, et Eesti oleks Euroopa juhtivatest sihtkohtadest start-up'ide jaoks."

Järgmine otsustusküsimus riigikogule on selles, mida teha Arengufondi mõtte- ja seirekoja funktsiooniga. Fondil on suuri raskusi ka uue tegevjuhi leidmisega, sest eelmised juhid Ott Pärna ja Tõnis Arro on lahkunud skandaalidega ning omanikult ehk riigikogust kostab pidevalt küsimusi, milleks ja kas Arengufondi üldse on vaja?

Eelmise nädala lõpus toimus Arengufondi nõukogu koosolek, kuid uut tegevjuhti seal ei kinnitatud. Nõukogu esimehe Ville Jehe sõnul sihtotsing endiselt käib, kuid praeguses olukorras ongi juhti raske leida. "Uue strateegia kinnitamine riigikogus arvatavasti nüüd valimiste tõttu venib. See, kui uus juht uue strateegia loomises ka ise osaleb, oleks mõistetav," rääkis Jehe.

Seni on Arengufond tegelenud fondihaldamisega ainult Smartcapi näol, mis antakse peagi erakätesse hallata.

VÕRDLUS

Fondid Eesti turul täna...

...ja aasta pärast (allikas: Arengufond)