Õppetunnid otse elust: miks avariijärgne kindlustusvaidlus lõppes just nii?
Liiklusõnnetuse kahju klaarimisel ja tegeliku süüdlase otsimisel läheb vaidlemiseks väga harva, umbes 1% juhtudest, kuid nende vaidluste tulemusest oskab arukas inimene õppida paljugi, et tulevikus ise sama reha peale mitte astuda.
Autoleht vaatas läbi mitukümmend mullu klaaritud liikluskindlustusvaidlust, valis välja käetäie õpetlikumaid ning küsis tulemuse kohta selgitust Liikluskindlustuse Fondi (LKF) jurist Jüri Aavalt. Kui kõnealuste juhtumitega tegeles LKFi vaidluskomisjon, siis mullu oktoobrist jõustunud liikluskindlustusseadus asendas tolle üksuse tegevuse lepitusmenetlusega, kuid õnnetusse sattunu jaoks ei muutu sellest suurt midagi. Endiselt otsitakse vaidluses kompromissi, mis võib kätte tulla lihtsamalt, kiiremini ja odavamalt kui kohtus protsessides.
Kõik allpool käsitletud juhtumid on tõestisündinud lood, kuid üldistuse huvides jäävad täpne sündmuspaik, automargid ja osaliste nimed nimetamata.
Süüdlane pääses poole kergemalt
Juht põrutas autoga majahoovist suurele tänavale ning rammis teisel sõidurajal sõitnud džiipi. Kui õnnetuspaigas tunnistas tegelane end süüdi, siis hiljem hakkas väitma, et avarii põhjustas hoopis džiibijuht. Absurdse väitega võis mees proovida pääseda džiibi remondikulu kinnimaksmisest, sest tema autol polnud kehtivat liikluskindlustust ning kindlustusselts nõudis talt seepärast maastikuauto paari tuhande eurose remondikulu välja täies ulatuses.
Vaidluskomisjon vähendas nõuet poole võrra ning andis süüdlasele raha maksmiseks aega terve aasta.
„Tagasinõuet võibki vähendada, sest kindlustusandja pole kohustatud seda esitama 100protsendiliselt,“ selgitab jurist. „Tagasinõudel võib arvestada inimese varanduslikku seisu ning raha kättesaamise tõenäosust.“
Kui avarii tegid sama firma autod
Firma juht tagurdas ettevõtte autoga otsa sama firma teisele autole. Kindlustusselts keeldus kahju hüvitamisest, sest tegu polevat liikluskindlustusjuhtumiga. Sama meelt oli ka vaidluskomisjon, viidates võlaõigusseaduses mainitud mootorsõiduki valdaja vastutuse välistusele - suurema ohu allika sätete järgi ei vastutavat esimese auto valdaja teisele tekitatud kahju eest. Lisati veel teinegi tõlgendus, mille järgi kannatanu ja kahju põhjustaja olevat üks ja sama isik.
„See otsus on kahjuks vaieldav!“ tunnistab Aava. Ja viitab Riigikohtu otsusele, mille järgi valdaja mõiste on liikluskindlustuses laiem, kui asjaõigusseaduses. Liikluskindlustusseaduse järgi on ka juhi tsiviilvastutus kindlustatud, mistap oleks kõnealuse avarii kahju tulnud hüvitada. „Vaidlusorgani otsuse sai alati kohtus vaidlustada,“ meenutab jurist, et LKFi omaaegne vaidluskomisjoni otsus ei olnud lõplik ja edasikaebamisele mittekuuluv tõde.
Praegu võib avaldaja pöörduda kohtusse siis, kui lepitusmenetluses lepituskokkulepet ei saavutata ning nõue ei ole jõudnud aeguda.
„Makske nii palju, kui ma tahan!“
Eestis üsna haruldane auto sattus avariisse ja omanik nõudis, et kindlustus ostaks vraki omaniku öeldud hinnaga ära, keeldudes samas autot hindajale esitamast. Asja uurimisel selgus, et omanik ostis auto välismaalt paberite järgi kõigest 3000 euroga, üritas seda remontivajavana tulutult müüa 9000 ning seejärel 7500 euroga, kuid kindlustuselt nõudis mees tervelt 11 000 eurot, sest selline auto olevat Saksamaal just niipalju väärt (Eestis ühtki sellist müügil polnud). Eksperthinnangu järgi oli auto samas remonditav ning parandustöö oleks maksma läinud 5000 eurot. Prokuratuur ei hinnanud autoomaniku tegevust kelmuse katseks.
Eksperdid hindasid auto tegelikuks hinnaks 15% vähem kui viimases müügikuulutuses küsitud 7500 € (6375 €). Omanikule maksti lõpuks välja 2875 eurot, sest kannatanu (ehk kindlustusselts) sai endale ka 3500 eurole hinnatud autovraki. Vaidlus oleks võinud autoomanikule lõppeda ka veel kesisema saagiga, sest kõnealuses avariis oli ta ilmselt kaassüüdlane.
"Sellises hinnavaidluses peab hindama Eesti reaalset turuseisu. See, kas sa oled auto ostnud turuhinnast odavamalt või kallimalt, kindlustusandjat huvitada ei tohi. Kui vaidlusaluse autoga sarnast Eestis müügil pole, vaadatakse hindu lähiriikides ning vajadusel ka Saksamaal. 10-15% tingimisruumiga arvestamine kahju hüvitamisel on tavapärane," arvab jurist.
Miks hüvitati kahtlase avarii kahju?
Kuidas lõppes vaidlus käsipesulas toimunud avarii üle?
Miks arulage äkkpidurdaja õigeks jäi?
Kuidas käis vaidlus selle üle, kui palju ohvri auto tegelikult väärt on?
Kokku põrkas kaks autot, mille mõlema juht oli avarii hetkel rikkumas liikluseeskirja. Mis edasi sai?
Loe selle nädala Autolehest.
