Sõerd: Euroopa Keskpanga otsuse tulemusel minnakse ka Eesti maksumaksja raha kallale

Euroopa Keskpanga uue ja mahuka varade ostuprogrammi eesmärk on saavutada rahapoliitika eesmärk ehk 2 protsendi lähedane inflatsioon. Ühtlasi peaks see looma ka võimalused nõudluse suurendamiseks ja majanduskasvu ergutamiseks. Programmi tagajärjel nõrgenev euro peaks suurendama euroala ekspordi konkurentsivõimet.

Keskpanga programm peaks suunama investorite rahapaigutusi võlakirjadest ettevõtetesse. Euroopa finantsturg on aga valdavalt panganduskeskne, domineerivad pangalaenud ja muu  kapitaliturg on väiksema kaaluga. Eestis on kapitaliturg veel väiksema kaaluga kui mujal Euroopas. Pangad on meil ka seni olnud valmis laenupakkumist suurendama, aga piisavalt pole pankade  jaoks kvaliteetset nõudlust.

Aga see selleks. Keskpanga varaostukava hõlmab tagatud investeerimisreitinguga võlakirju ning väärtpabereid järelturul, milliseid on emiteerinud euroala riikide valitsused, agentuurid ja Euroopa institutsioonid.

Programmi tingimustega eeldatakse, et põhiliselt ostab iga riigi keskpank eelkõige oma riigi võlakirju ja võla ülekandumist ühelt riigilt teisele (niinimetatud debt mutualisation) ei toimu.

Eesti Pank hakkab alates märtsist igakuiselt ostma 164 miljoni euro mahus varasid. Sellist ostukõlblikku ja programmi tingimustele vastavat vara meie turul aga pole. Seega tulevad Eesti Panga  bilanssi põhiliselt teiste euroala liikmesriikide võlakirjad  ja Euroopa institutsioonide väärtpaberid. Kui aga mõnel nendest riikidest tekivad probleemid, kandub ostetud võlakirjade krediidirisk  üle meie keskpangale. See pole aga kooskõlas Euroopa Liidu toimimise põhimõtetega , mille kohaselt iga liikmesriik vastutab oma kohustuste eest ise.

Programmi tingimuste kohaselt on riskide jagamise põhimõte selline, et 12 protsenti varaostudest on üle-euroopaliste institutsioonide varad.  8 protsenti ostab Euroopa Keskpank ise ja siin riskid jagunevad kapitalivõtme alusel. Seega suurem osa riskidest jääb liikmesriikide keskpankade kanda. Eesti Pank on ise juba kinnitanud, et programm mõjutab panga tegevust, bilanssi ja suurendab riske.

Eesti Panga bilansis oli eelmise aasta lõpu seisuga 244 miljoni euro väärtuses  rahapoliitika eesmärgil hoitavaid euroala väärtpabereid. Seal on teadaolevalt ka kõrge riskiga liikmesriikide võlakirju. Eesti Panga hinnangul on juba praegu täiendav vajadus puhvrite suurendamiseks, et riske maandada.

On võimalik, et Eesti Panga enda reservidest ja iga-aastasest kasumist uute lisanduvate riskide jaoks vahendeid ei piisa. Panga puudujäävat kapitali saab seega täiendada vaid riigieelarve ehk maksumaksja arvel. Tõenäoliselt tuleb arvestada ka sellega, et riigieelarve võib edaspidi ilma jääda Eesti Panga iga-aastasest kasumieraldisest.