Võlanõustaja: kiirlaenudega hätta jäänu suurim hirm on maksehäireregistrisse sattumine
Krediidiinfo värske statistika ütleb, et aastaga on kiirlaenude tõttu maksehäireregistrisse sattunute hulk kasvanud enam kui 2000 inimese võrra. Eelmise aastal jaanuari lõpus oli selliseid inimesi 34 706, juuli lõpus 35975 ja selle aasta jaanuari lõpus juba 36 838.
„See on loomulik, et pidevalt tuleb uusi inimesi kiirlaenu turule juurde ning osad nendest jäävad pikaajaliselt ka võlgu, teisest küljest ei ole toimunud mingit sündmust, mis põhjustaks võlgnike kiire vähenemise,“ kommenteeris neid numbreid Krediidiinfo tegevjuht Alar Jäger.
Massiteavitused võlgnike kiirele vähenemisele Jägeri hinnangul kaasa ei aita.
„Ja peamiseks põhjuseks, miks võlgnike arv kasvab, on kindlasti see, et kreeditoridel puudub selge võimalus rakendada vastutustundliku laenamise printsiipi – veendumaks, et isik suudab laenu tagastada, saab kiirlaenuettevõte kasutada vaid maksehäireregistrit ning isiku ütlusi ja deklaratsioone,“ põhjendas Jäger.
Pealinnas nõustab kiirlaenudega hätta jäänud inimesi Tallinna Sotsiaaltöö Keskus (TSK). Sealne võlanõustaja Birgit Raamat ütles Ärilehele, et tihti võetaksegi uusi kiirlaene selleks, et katta varasemaid kohustusi.
„Iseloomulik on väga mitmete kiirlaenude olemasolu. Varasemaid kiirlaene püütakse tagasi maksta uute laenudega, mille tagajärjel satutakse nõiaringi. Pidevalt uute laenude võtmisega soovitakse vältida maksehäireregistrisse sattumist, kuna selle tagajärjel klientidele üldjuhul enam uusi laene ei väljastata. Ning siis tekivad makseraskused juba olemasolevate kohustuste täitmisel,“ kirjeldas ta tüüpilist olukorda.
Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse võlanõustamise statistika kinnitab, et kiirlaenu võlglaste arv kasvab pidavalt. Näiteks oli TSK võlanõustamisel käinud klientidel 2013.aasta jaanuaris 63 kiirlaenudega seotud võlgnevust, sama aasta detsembris oli see number juba 121. Kuu hiljem, eelmise aasta jaanuaris oli kiirlaenudega seotud võlgnevusi 129 ja detsembris - 171.
Kiirlaenu võlgnevuste osakaal kõikidest võlgnevustest kokku oli 2013.aastal 18,1% ja 2014.aastal 21,2%.
Raamat rõhutas, et TSK statistika põhineb küll ainult nendel klientidel, kes on jõudnud keskuse vastuvõtule. „Aga ka siit nähtub, et kiirlaenu võlgnevuste tendents on kasvav ja seda kogeme ka oma igapäevases töös,“ nentis Raamat.
Korduvate laenude võtmise kõrval on peamisteks põhjusteks elukvaliteedi kallinemine, haigestumine, perekonna lagunemine, aga ka puudulik majandamise oskus.
Läbilõige TSK klientidest on kirju.
„Meie vastuvõtule jõuab väga palju erinevaid inimesi, alates noortest kuni eakate inimesteni. Vastuvõtule jõuavad inimesed, kellel kas juba on makseraskused oma kohustuste täitmisel või on ette näha võimalike makseraskuste tekkimist. Aga ka need inimesed, kellel on vaja abi võlausaldajatega, kohtutäituritega ja ametiasutustega suhtlemisel ning vastavate dokumentide vormistamisel,“ selgitas Raamat.
Kuigi eriti viimasel ajal on meedias kajastatud mitmeid juhtumeid, kus kohus on kuulutanud põhjendamatuks kiirlaenufirmade ja ka sealt edasi inkassofirmadesse jõudnud nõuete kosmilised summad, ei ole inimeste teadlikkus oma õigustest selles vallas Raamatu sõnul märkimisväärselt suurenenud.
„Mitte väga, aga kui, siis võib-olla just nooremate klientide hulgas,“ ütles Raamat.
Riigikogus on praegu menetluses seadustepakett, mille eesmärk on ohjeldada kiirlaenuturgu.
