Justiitsministeerium: kuuldused sissemakseta asutatud osaühingute ebaedust ei vasta tõele

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus lükkab ümber väited, et lihtsustatud võimalus ettevõtjaks hakata on toonud kaasa olukorra, kus inimesed teevad oma ettevõtte tihti kergekäeliselt ja ilma äriplaanita ning võrreldes „traditsiooniliste“ äriühingutega jätavad sagedamini oma kohustused täitmata.

Sissemakseta asutatud OÜsid on võimalik asutada alates 2011. aasta 1. jaanuarist. Kuni 2013 aasta lõpuni ehk kolme aasta jooksul asutati sissemakseta OÜsid 8 249 tükki rohkem kui tavapärases korras asutatud osaühinguid. Absoluutarvudes väljendatuna on näitajad järgmised – sissemakseta osaühinguid asutati esimese kolme aasta jooksul 27 498 ja koheselt sissemakstud osakapitaliga osaühinguid asutati 19 258.

2014. aasta sügisel tegi justiitsministeerium analüüsi, mille eesmärgiks oli selgitada, kas sissemakseta OÜ on osutunud võrreldes tavapäraselt (sissemaksega) asutatud OÜst ebaedukamaks osaühinguks, nagu paljud kriitikud seaduse vastuvõtmise ajal prognoosisid. Selleks võeti äriregistrist välja kõik 01.01.2011 kuni 31.12.2013 asutatud sissemaksega või sissemakseta asutatud osaühingud, kokku 46 756. Ühingute suure arvu tõttu tehti nende hulgast esinduslik valim ja uuriti, kuidas on erinevalt asutatud osaühingute elukaar analüüsi tegemise ajaks kulgenud.

Sissemaksega ja sissemakseta asutatud OÜde edukust ja reaalset kasutamist majandustegevuses võib iseloomustada kolme näitaja alusel - pankrotistumine, kasum/kahjum ja majandusaasta aruande esitamine. Need näitajad valiti põhjusel, et neid saab äriregistris olevate andmete põhjal analüüsida ja need andmed on kõigi ühingute puhul võrreldavad.

Pankrotte rohkem sissemaksega asutatud OÜde hulgas

Sissemaksega asutatud OÜsid oli üldvalimis 19 259, neist analüüsi tegemise ajaks oli registrist kustutatud 262 ehk 1,3%. Üldvalimi hulgast oli pankrotis 23 sissemaksega asutatud OÜd. Pankrotti välja kuulutamata on raugemise tõttu lõpetatud 29 sissemaksega asutatud OÜd.

Võrdluseks: sissemakseta asutatud OÜsid on üldvalimis 27 492, neist analüüsi tegemise ajaks on registrist kustutatud 149 ehk 0,5%. Üldvalimi hulgast oli 19 sissemakseta asutatud OÜd analüüsi tegemise ajaks pankrotis. Pankrotti välja kuulutamata on raugemise tõttu lõpetatud 30 sissemakseta asutatud OÜd.

Seega on pankrotistunud ühingute arv mõlemal viisil asutatud osaühingute puhul sarnane või vähesel määral isegi sissemaksete asutatud OÜ kasuks - neid on läinud vähem pankrotti ja neid on vähem ka registrist kustutatud.

Majandusaasta aruannete esitamises võrdne seis

Võrreldes majandusaasta aruannete esitamist sissemaksega ja sissemakseta asutatud OÜde puhul tuleb tõdeda, et nii sissemakseta kui ka sissemaksega OÜ puhul on tähtaegselt esitatud ja tähtaegselt esitamata majandusaasta aruannete suhe sarnane – natuke üle poole mõlemat asutamisviisi kasutanud ühingutest on jätnud majandusaasta aruande tähtaegselt esitamata või üldse esitamata jäetud. Vaadeldud kolme aasta jooksul oli aastate lõikes loomulikult kõikumisi, kuid erinevused sissemakseta ja sissemaksega asutatud osaühingute vahel on ebaolulised.

Puhaskasum sissemaksega asutatud OÜ-del suurem

Puhaskasumit (positiivset kasumit) teenis 2012. aastal tegutsenud sissemakseta asutatud OÜ-st 29% ning sissemaksega asutatud OÜ-dest 32%. Keskmine puhaskasum (kasum ja kahjum on mõlemad sisse arvatud) oli sissemakseta asutatud OÜ-de puhul 2504,09 eurot aastas ning sissemaksega asutatud OÜ-de puhul 9100,43 eurot aastas.

Kasumi suuruse osas olidki uuritavad näitajad kõige erinevamad. Sissemaksega asutatud OÜ-de kasum oli keskmiselt suurem ka põhjusel, et juhuvalimisse sattus üks OÜ, millel oli kordades kõrgem kasum kui teistel. Kui see OÜ oleks valimist välja jäänud, ei oleks erinevalt asutatud OÜ-de vahel märkimisväärset kasumite erinevust tekkinud.

Kõigi nende arvnäitajate pinnalt ei ole võimalik väita, et sissemakseta asutatud OÜd ei osale majandustegevuses või et nad on asutatud nö igaks juhuks ilma tegeliku äriideeta. Pigem on järeldused vastupidised.

Erinevat viisi asutatud osaühingud on majanduskäibes käitunud sarnaselt, ei ole võimalik väita, et üht või teist viisi asutatud ühing oleks ettevõtluses osutunud edukamaks või vähem edukaks.

Samas ei saa nende esialgsete andmete pinnalt ka järeldada, et sissemakseta OÜde asutamine on alati olnud asutajate poolt läbimõeldud ja kaalutletud. Kindlasti on ka neid olukordi, kus osaühing on asutatud ilma selge eesmärgita või arvestamata sissemakseta asutatud OÜ eripärasid. Pigem sobib sissemakseta asutatud OÜ ikkagi sellise majandustegevuse jaoks, kus ei ole vaja koheselt suuremahulisi kapitaliinvesteeringuid.