Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu sõnul võib naaber või kes iganes muu kannatanu kahju põhjustajale kahjunõude esitada. Siin ei ole tegelikult kahju põhjustaja jaoks sisulist vahet, kas näiteks kannatanuks osutunud naabril oli kindlustus või mitte. Kui naabril kindlustust ei olnud, esitab ta ise kahjunõude aga kui talle hüvitas tekkinud kahju kindlustus, siis läheb see nõue kindlustusandjale lihtsalt edasi. Kindlustusandja esitab siis selle  nõude kahju põhjustajale kannatanu asemel. Seejuures on oluline vahet teha süül ja rahalisel vastutusel. Ka see, kui inimene ei ole juhtunus süüdi, ei vabasta teda ikkagi rahalisest vastutusest.

„Ainus soovitus mul siinjuures ongi, et koduomanikuna tuleb lisaks enda varale kindlustada ära ka enda vastutus - vastutuskindlustus hüvitaks sel juhul naabritele või mistahes muudele kolmandatele isikutele põhjustatud kahjust tuleneva rahalise nõude," soovitas Piirsalu ning lisas, et eriti sagedasti esineb selliseid kahjunõudeid kortermajades, kus  torustiku lekke tõttu saab kannatada ka naabrite vara. Korduvalt on ka juhtunud, et naaber põletab kogemata maha naabri kodu.

Vastutuskindlustuse leping tasub sõlmida ka korteriühistul.
„Kindlasti tuleks ka korteriühistul sõlmida vastutuskindlustuse leping. Seda mitte ainult korteriomanike nõuete katteks vaid ka muudel põhjustel - näiteks korteriühistu territooriumil jääpurikate või puude kukkumine sõidukitele, inimestele. Need kahjud on kõik klassikalise vastutuskindlustuse lepinguga kaetud," rääkis Piirsalu.

Kõige enam probleeme ja segadust tekitabki vastutuskindlustuse puudumine. Teine levinud eksimus on see, et koduse vara kindlustamisele ei pöörata piisavalt palju tähelepanu.
„Lisaks on kindlustusandjad välja toonud veel asjaolu, et mõnikord piirdutakse vaid hoone või korteri kindlustamisega, näiteks panga nõudmisel, pööramata piisavalt tähelepanu koduse vara kindlustamisele. Inimesed ei kujuta ettegi, kui palju võib igapäevases elutegevuses kasutatav vara kokkuvõttes maksta, kui tuleb näiteks pärast tulekahju see kõik uuesti soetada. Ühe kindlustusandja seisukoht oli, et mõistlik oleks kodune vara kindlustada minimaalselt kindlustussummaga, mis vastab 200 euro korrutisega elamispinna ruutmeetritega," ütles Piirsalu.

Suuri vaidlusi esineb harva

Juhtumeid, kus vaieldakse selle üle, kas tegu oli ikka looduskahjuga või kas tuul ikka oli piisavalt tugev või oli süüdi hoopis katuse ehitaja, tuleb aina harvemini ette.

„Julgen arvata, et need ajad on möödas, kus sellistel teemadel suuri ja sagedasi vaidlusi esines. Mis puutub looduskahjusid, siis meie kodulehel avaldatud kodukindlustuse heades tavades on selle teema osas põhimõtted lahti kirjutatud. Siiski tuleb täpsustada, et praakehitised on kindlustussektorile pidevalt probleemiks. See tähendab, et kui omaniku ühene ja selge kuritahtlikkus oma vara hoidmisel ja hooldamisel on tõendatud, pole välistatud ka, et sellelt pinnalt võib vaidlusi tekkida. Aga see ei ole pigem koduomanike probleem, vaid siin on sagedamini tegemist kas ettevõtete või avalikõiguslike organisatsioonidega," kirjeldas Andres Piirsalu.

Kuigi vahel võib meediakajastuste põhjal mulje jääda, et kindlustusseltsid ei täida oma kohustusi, räägivad faktid Piirsalu kinnitusel teist keelt.
„Eestis toimub aastas kokku umbes 100 000 kindlustusjuhtumit. Neist vaid 200-300 on sellised, kus puhkeb vaidlus kliendi ja kindlustusandja vahel. Neist vaidlustest omakorda enamus laheneb lepitusmenetluses positiivselt," ütles Piirsalu.

Kui palju maksab vastutuskindlustus

Seesam Insurance
Lisanduv vastutuskindlustuse makse keskmise suurusega korteri puhul algab 10 eurost aastas, eramute puhul 17 eurost aastas.

„Seesamis sõltub vastutuskindlustuse makse valitud kindlustuskaitse ulatusest ja kindlustussummast. Hinda kujundab ka valitud omavastutus.

Kindlustuskaitse variantideks on kinnisvara vastutuskindlustus ja eraisiku vastutuskindlustus. Neist esimene annab kaitse juhtumiteks, kui hoone omamise, haldamise, valdamise läbi põhjustatakse kahju kolmandale isikule. Näiteks kui korteriomaniku pesumasina ühendusvoolik läheb katki ja selle tagajärjel saavad veekahjustusi ka alumiste korterite siseviimistlused.

Eraisiku vastutuskindlustus pakub laiemat kaitset. See annab lisaks eelpool mainitud hoone valdamisest ja haldamisest tulenevatele kahjudele kindlustuskaitse ka tavapärases igapäevaelus kolmandale isikule põhjustatud kahjude korral. Näiteks kui kindlustatud inimese koer ründab möödakäijat või laps kriibib jalgrattaga ära naabri auto.

Kolmandale isikule põhjustatud kahjude ulatused võivad olla suured. Kui ühe korteri tulekahju tõttu saavad kannatada ka naaberkorterid, ei piisa kindlasti 3000-eurosest vastutuskindlustuse summast, et teiste korterite kahjustusi likvideerida. Seepärast algavad Seesamis vastutuskindlustuse kindlustussummad 10 000 eurost ja valida saab loomulikult ka suuremaid kindlustussummasid," rääkis Seesam Insurance ASi varakindlustuse tootejuht Dagmar Gilden.

IIZI kindlustusmaakler
70m2 korteri puhul võib vastutuskindlustuse lisamakse 20000€ kindlustussumma juures olla 40€ aastas, 10000€ kindlustussumma juures u 20-25€ aastas.

IF Kindlustus
IF Kindlustuse kommunikatsioonijuht Rain Porss tõdes, et varakahjudest kõige sagedamini esineb veekahjusid - lausa 40 protsenti kõikidest kahjudest moodustavad veekahjud.
„Veekahjud omakorda on väga tihti seotud vastutusega, kuna vesi tekitab kahjustusi ka alumistele naabritele. Sellised kahjud võivad ulatuda kümnetesse tuhandetesse eurodesse ning vastutuskindlustuseta tuleb teistele põhjustatud kahjud paraku inimesel endal kanda," ütles Porss.

Vastutuskindlustuse maksumuse näited: 
Elamu (eramaja)
Üldpind 100 m2
Ehitusaasta 2000
Kivimaja
Kindlustusmakse 97 euri
Kinnisvara vastutus
Kindlustussumma 10 000 euri
Kinnisvara omaniku vastutuskindlustuse makse aastaks 15 eurot (1,25€ kuus)

Korter
Üldpind 50m2
Ehitusaasta 2000
Kivimaja
Kindlustusmakse 43 euri
Kinnisvara vastus
Kindlustussumma 5 000 euri
Kinnisvara omaniku vastutuskindlustuse makse aastaks 14 eurot (1,17€ kuus).

ERGO Insurance
"Keskmise, ca 44-ruutmeetrise Mustamäe korteri kindlustamisel jääb vastutuskindlustuse aastamakse vahemikku 10-15 eurot ehk suurusjärgus üks euro kuus. Seda pole palju, eriti kui arvestada, millised ebameeldivused see võib ära hoida.
Näiteks kui viienda korruse korterit tabab veekahju, siis lisaks omaniku või üürniku enda korterile võivad halvimal juhul kahjustusi saada ka nelja alumise korteri sisustus ja viimistlus. Kuna alumiste korterite omanikel on üldjuhul õigus neile tekkinud kahju selle põhjustajalt (mis sest, et õnnetus, mitte meelega tehtud) välja nõuda, siis võib korteri veekahju tekitada lisaks omaniku enda varale kokkuvõttes veel mitmekümne tuhande euro suuruse lisaväljamineku, millega naabritele tekkinud kahjustusi korvata. Vastutuskindlustuse olemasolul katab aga antud kulud kindlustusselts," ütles ERGO vastutuskindlustuse grupi juht Raul Tagaväli.