Tunneli kalkuleeritud rajamiskulud koos vajaliku liikluskorralduse, logistikakeskuste ja veeremiga moodustaksid umbes 9-13 miljardit eurot, selgub uuringust.

Eeluuring hindab projekti tasuvusperioodiks 35-40 aastat.

Sotsiaalmajanduslik uuring näitab, et valminud tunnel suudaks katta kõik vajalikud hooldus- ja opereerimiskulud, samuti osaliselt ühenduse rajamiseks tehtud investeeringud. Ehituskulud tuleb katta umbes 40-50 protsendi ulatuses mõlema riigi valitsuste ja Euroopa Liidu vahenditest.

Tunneli üks võimalik teostamis- ja rahastamismudel võiks põhineda riikidevahelisel ühisettevõttel.

Uuringu koostajad peavad sobilikuks analoogiks Taani ja Saksamaa vahelise Femerni tunneli mudelit, kus Euroopa Liit toetab püsiühenduse rajamist ligi 40 protsendi ulatuses.

Eeluuringu üheks eesmärgiks oli välja selgitada, kas Tallinna ja Helsingi vaheline püsiühendus on tehniliselt teostatav ning anda hinnang, milline oleks kõige kasumlikum viis selle sobitumiseks kahe pealinna transpordivõrku. Eeluuring annab ka esialgse hinnangu mõlema riigi võimalikest kuludest ja tuludest ning otsib vastust küsimusele, kas edasise tasuvusuuringu tegemine on põhjendatud.

Tasuvusuuringu eeluuringu töögruppidesse olid kaasataud nii Soome kui Eesti planeeringute ja transpordi arengu eest vastutavate asutuste esindajad. Uuringu viisid läbi Sweco Grupi eksperdid Eestist, Soomest ja Rootsist, aga samuti ka Eesti Geoloogiakeskus, Kohateam Oy ja Finantsakadeemia OÜ.