Hansson: riigivõlakirjadest jääb majanduse ergutamiseks väheks
Riigikogu rahanduskomisjonile euroala keskpankade varaostukavast ülevaate teinud Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul näitab majandusajalugu, et keskpangad ei suuda suuremahuliste riigivõlakirjade ostudega tekitada pikaajalist majanduskasvu.
"Pikaajaline majanduskasv pole keskpanga võimuses. Lühiajaliselt võib majandus paisuda, kuid pikaajaline kasv saab tulla erasektoris tootlikkuse kasvust ja valitsuse tehtud majandusreformidest," ütles Hansson.
Hanssoni sõnul saavad keskpangad erasektorilt varade kokkuostuga julgustada investoreid raha mujale paigutama ja selle kaudu elavdada euroala majandust ning tekitada kiiremat inflatsiooni.
"Järgimise sammuna peaks erasektor investeerima, kuid selleks peavad investorid uskuma majanduskasvu ja see usk saab tulla ainult majandusreformidest. Euroala valitsustel on aeg hakata reforme ellu viima majanduses usalduse ja investeeringute tekitamiseks."
Hansson tõstis esile Eesti senist eelarvepoliitikat, mis on püsinud korras ka majanduslanguse ajal ja seda, et Eesti on suutnud hoida riigivõlga väiksena. "Keerulisemates majandusoludes on see riigi eelis. Ka käivitunud võlakirjadebatis on oluline, et riigid peaksid kinni eelarvepoliitika reeglitest."
Hansson lisas, et Eesti saab kasu euroala keskpankade varaostukavast selle kaudu, et laenamine muutub Eesti ettevõtetele ja inimestele soodsamaks.
Jaanuari lõpus otsustas Euroopa Keskpanga nõukogu alustada igakuiste varaostudega mahus 60 miljardit eurot. Igakuiseid oste plaanitakse teha selle aasta märtsist 2016. aasta septembrini, kuid kindlasti niikaua, kuni nähakse püsivat korrektsiooni inflatsioonis, mis on kooskõlas Euroopa Keskpanga eesmärgiga hoida inflatsioon euroalal keskpikas perspektiivis alla 2%, kuid selle lähedal. Ostetavate varade hulka kuuluvad euroala valitsuste ja Euroopa institutsioonide võlakirjad.
