Majandus- ja taristuminister Urve Palo sõnul on kiirlaenuga hätta jäänud inimeste arv viimasel ajal kiirelt suurenenud ja sellele tuleb piir panna. „Väga kergekäeline ja kontrollimatu laenuandmine ja -võtmine on viinud olukorrani, kus Eestis on ligi 40 000 inimest, kes on hädas tagasimaksmata võlgadega. Mul on väga hea meel, et tulevikus on reklaam selgemalt reglementeeritud ja ahvatlusi vähem,“ ütles minister.

Tarbijakaitse hinnangul sisaldab praegu kolmandik reklaamidest vastutustundetuid ja teisi finantsteenuse reklaamile kehtestatud nõuetele mittevastavaid üleskutseid ja väiteid. „Ma ei pea õigeks, et paljud kiirlaenufirmad mängivad haavatavate inimeste emotsioonidel, kes juba on rahalistes raskustes,“ rääkis Palo.

Seaduse eesmärk on vähendada emotsiooni ajel ja põhjalikult kaalumata laenuvõtmist. Just televisioonis ja raadios on laenureklaam kõige agressiivsem ja inimesi ka kõige enam mõjutav – need on kanalid, mille kaudu sõnum jõuab tarbijani kõige väiksema süvenemismääraga. Reklaamiseaduse muutmisega keelab riik televisioonis ja raadios tarbijatele pakutava krediidi (ehk konkreetselt rahasumma laenamise) reklaami. Trüki- ja välimeedias ning internetis jääb reklaam lubatuks, kuid piirangutega.

Teiseks piiratakse tarbijakrediidi, sealhulgas järelmaksu, liisingu, eluasemelaenu ja tarbimislaenu reklaami sisu ning see tohib eelnõu järgi edaspidi sisaldada vaid seaduses lubatud infot, nagu teenuse osutaja nime ja tegevusloa numbrit ning tegevuskoha kontaktandmeid, krediidi kulukuse määra näidet, üleskutset tutvuda finantsteenuste tingimustega jm.

Tarbijakrediidi reklaamimise piiramine on osa suuremast paketist kiirlaenuturu ohjeldamisel. Riigikogu on juba vastu võtnud seadused, mis kehtestavad ülempiiri tarbijakrediidilepingu kulukuse määrale ja keelavad tarbijakrediidilepingutest tulenevate vaidluste lahendamine vahekohtus. Tarbijalt nõutavatele sissenõudmiskuludele seatakse ülempiir ja täpsustatakse viivise regulatsiooni. Samuti allutatakse kõik krediidiandjad ja -vahendajad finantsinspektsiooni järelevalvele.

Eestis on 26.01.2015 seisuga 36 838 isikut, kellel on kiirlaenude või tarbijakrediidile spetsialiseerunud ettevõtetelt välja antud laenude alusel tekkinud maksehäired. Swedbank on oma analüüsis hinnanud, et kiirlaenuvõtjaid on Eestis üle saja tuhande. Kiirlaen on hetkel trahvide järel kõige suurem maksehäirete tekitaja.