Valdo Randpere kiirlaenude reklaami piiravast seadusest: see on täielik praak!

Riigikogu majanduskomisjoni liikme Kristen Michali (RE) sõnul ei ole täna vastu võetud kiirlaenude reklaami piirav seadus veatu ja uuel valitsusel tuleb sellega edasi tegeleda. Michali erakonnakaaslase Valdo Randpere hinnangul on seadus aga algusest lõpuni praak.

Täna riigikogus vastu võetud reklaamiseaduse muutmisega keelab riik televisioonis ja raadios tarbijatele pakutava krediidi reklaami. Trüki- ja välimeedias ning internetis jääb reklaam lubatuks, kuid piirangutega.

Teiseks piiratakse tarbijakrediidi, sealhulgas järelmaksu, liisingu, eluasemelaenu ja tarbimislaenu reklaami sisu ning see tohib eelnõu järgi edaspidi sisaldada vaid seaduses lubatud infot.

Kuigi eesmärk on õilis ja praegune on järjekorras teine valitsuskoosseis, mis seda eesmärki toetab, kõlasid eile eelnõu teisel lugemisel riigikogu saalis ka reformierakondlaste Valdo Randpere ja Rein Langi üleskutsed selle poolt mitte hääletada.

„Mulle iseenesest see mõte üldse ei meeldi liberaalse maailmavaate esindajana, et me keelame kellelgi ära oma teenuse reklaami, juhul kui me oleme selle teenuse sisu ise heaks kiitnud, piirangud peale pannud. Kui me leiame, et see on ebapiisav, lähme tagasi nende kahe eelneva eelnõu juurde ja hakkame seal siis uuesti kruttima,“ rääkis Randpere.

„Mina küll pigem võtan endale selle riski, et öeldakse, et ma olen SMS-laenude reklaami poolt, kui ma võtan riski ja hääletan eelnõu poolt, mis minu meelest on täielik praak, algusest lõpuni. Ma leian sealt nii palju kohti, mis on täiesti valed ja vastuolus nii minu maailmavaatega kui minu arusaamaga juristina sellest, kuidas Eesti õigusloome peaks toimima,“ kritiseeris Randpere, lisades et keelud toovadki kaasa selle, et inimesed hakkavad mõtlema ainult sellele, kuidas neist mööda hiilida ja naeruvääristavad kogu selle eelnõu mõtet ja sisu.

Hääletus lõppes täna tulemusega poolt: 58, vastu: 15, erapooletuid oli kaks ja hääletamata jättis 11 riigikoguliiget. Vastuhääled tulid Reformierakonna ja IRLi fraktsioonist.

"Mina hääletasin seaduse poolt, kuid veendumusega, et uus valitsus, kesiganes seal siis on, peab teemaga süvitsi edasi tegelema," märkis Michal.

Seadus on vajalik, ent aukudega

„Minu hinnangul seda eelnõu ja selle käekäiku ei saa küll pidada kuidagi hea õigusloome eripreemia vääriliseks. Minul ei tekkinud seda eelnõu menetledes veendumust, et selles olevad piirangud oleksid igakülgselt põhjalikult läbi kaalutud, rääkimata selle mõjudest koos teiste sama paketi eelnõudega,“ ütles riigikogu eilsel istungil majanduskomisjoni poolt eelnõud esitlenud Kristen Michal.

Ka majanduskomisjoni esimees Arto Aas tunnistas, et väga head tunnet tal seda seadust vastu võttes ei ole, sest see on kiirustades sündinud ja mõjude analüüs on puudulik. „Need, kes tahavad seadusest mööda hiilida, tõenäoliselt need võimalused leiavad, mistõttu kannatajaks jäävad ausad ettevõtjad,“ möönis Aas.

Suureks probleemiks ja kiirustamise põhjuseks on piiratud ajaaken, millesse teine ja kolmas lugemine mahutada tuli. See omakorda tulenes Euroopa Liidu direktiivi nõudest teavitada Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike seadustest, mis sisaldavad teatavaid piiranguid ning EK-l on õigus eelnõu kohta ka märkusi teha. Oli ette teada, et Euroopa Liidu teavituse tähtaeg on 16. veebruar, mis jättis seaduse lõppviimistluseks ja vastuvõtmiseks vaid loetud päevad. Ometi võttis majanduskomisjon eesmärgiks eelnõu menetlemisega veel selle riigikogu koosseisu ajal ühele poole saada.

"Seaduse eesmärk on kõigile arusaadav. Eesmärk on olnud piirata SMS-laenude emotsionaalset reklaamimist. Ja sellega on nõus kõik erakonnad, ei näe siin poliitilist erimeelsust. Minu kogemus aruteludelt turuosaliste ja meediaesindajatega ütleb, et ka nemad on päri, et reklaami stiilis "Issi - osta mulle kelk!“ ja vastus – „Laps, selleks võtame SMS-laenu", ei peaks eksponeerima. See arusaamine on toonud juba ka arusaamise, et sellist reklaami eetrisse ei lasta. Ja see on minu meelest hea tulemus,“ rääkis Michal.

Järgmisel valitsusel tuleb lüngad täita

Vastu võetud seadus vajab tema sõnul veel tegelemist mitmel põhjusel.

„Me võtsime vastu suurema paketi, mitu eelnõud. Paketi osad oli nii laenude vahekohtude regulatsioonid, intressi lae määramine kui kõige mõjusama, SMS-laenu pakkujate Finantsinspektsiooni järelevalve alla viimine. Kuidas kõik need osad kokku töötavad, näitab lähitulevik,“ nentis Michal.

Reklaamiseaduse puhul nägi majanduskomisjon sama probleemi, millele juhtis tähelepanu ka Urve Palo - ühetaolise kohtlemise küsimus. „Urve Palo ütles mulle, et tema poolt valitsusse saadetud eelnõus oli sees ka sarnane lähenemine trüki- ja internetimeediale ning ka see võiks tulevikus olla arutelu teema. See on kindlasti küsimus, mida me tegelikult siin avada ei jõudnud,“ tõdes Michal.

Teine küsimus on tema sõnul seaduse soovitud mõju.

„Korralikud meediakanalid ja ettevõtted noogutavad ja täidavad seaduse mõtet. Need, kes pole nii korralikud, leiavad kiiresti võimaluse sellest mööda hiilida - juba kolm tundi väldanud kohtumisest korralike turuosalistega piisas, et need seaduseaugud üles leida. Alates sponsorlusteabest, liisinguteenuse sildi all esinemisest kuni kanalivalikuteni välja. Ja nii see jääb, kuni Tarbijakaitse ei saa oma töös tugevamaks,“ viitas Michal nõrgale kohale.

Ta selgitas, et tegelikult peaks tarbijakaitse juba täna kõikide problemaatiliste reklaamidega tegelema. „Kui tegeleks, siis me ei teeks siin seda seadust. Reklaamidega, mis vastavad headele tavadele, ei teki ju praktikas ühtegi liigset küsimust. Küll suudavad üks või kaks liiga innukat laenajat solkida kogu turu,“ märkis Michal.

Niisiis tuleb uuel valitsusel vaadata, kuidas seadused jõustuvad ja vastavalt sellel ka reageerida.

Reklaamiseaduse muutmise algatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium eelmise aasta novembris.