Eesti garanteerib Euroopa finantsstabiilsuse fondi (EFSF) turult võetud laene, millest on rahastatud muu hulgas Kreeka, aga ka Portugali ja Iirimaa valitsust. EFSF on Eesti liikmeksoleku ajal maksnud Kreekale ligikaudu 120 miljardit eurot, meie osalus EFSFis on 0,27 protsenti.

Laenude garantiikohustus on laenu tagatis. See kajastub küll arvestuslikult meie võlakoormuses, kuid rahandusministeeriumi selgituse kohaselt ei tähenda see seda, et Eesti valitsus oleks Kreekale sellise summa maksnud. See ei mõjuta riigieelarve positsiooni ega võimalusi teiste valdkondade rahastamisel.

Eesti garantiid, mida saab Kreekaga siduda, on ligikaudu 390 miljonit eurot. Eesti garantii on antud Euroopa finantsstabiilsuse fondi (EFSF) võlakirjadele.

EFSF on iseseisev rahvusvaheline finantsinstitutsioon, kes on laene võtnud turgudelt ja oma raha omakorda edasi Kreekale abilaenudena andnud. Ministeerium lisas oma Ärilehele antud selgituses, et EFSF on likviidne ja suudab ennast finantseerida turul liikmesriikide garantiisid kutsumata.

Eestiski elavaid arutelusid tekitanud Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) kaudu Kreekat abistatud ei ole.

Ministeerium rõhutas oma vastuses üle, et Kreeka uus valitsus on programmi läbirääkimistel korduvalt kinnitanud, et võetud laenukohustusi austatakse.

Kuigi Eesti Pank ei ole ise Kreeka võlakirju ostnud, on euroala keskpankade ühtse süsteemi kaudu meie keskpanga nende võlakirjadega seotud riskide maht 54,2 miljonit eurot.

Eesti Pank omab kaudselt Kreeka riigi võlakirju, kuna euroala keskpangad jagavad reeglina rahapoliitikaga seotud tulusid ja ka riske ning väärtpaberituruprogramm oli osa euroala keskpankade rahapoliitikast.

Tulude ja riskide jagamist tehakse riigi rahvaarvu ja majanduse suuruse alusel ning seda nimetatakse Euroopa Keskpanga kapitalivõtmeks, mis Eesti Panga puhul on alates 2015. aastast (Leedu euroalaga liitumise järel) 0,274 protsenti.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid