Palganumbrid: keskmise palga saaja saab endale üha rohkem lubada

Keskmine brutopalk kerkis neljandas kvartalis aastataguse ajaga võrreldes 5,3% ning tänu tarbijahindade langusele kiirenes ka keskmise palga ostujõu kasv 5,8 protsendini, kinnitas Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar.

Keskmise palga kasvu mõjutab Soosaare sõnul endiselt töötajate registreerimiskohustus, mille tulemusel on suurenenud varem ümbrikupalka teeninud töötajate palgatulu deklareerimine. See aeglustab keskmise palga kasvu, sest lisandunud töötajate keskmine palgatulu oli maksu- ja tolliameti andmete kohaselt miinimumpalga lähedal. „Kui registreerimiskohustust poleks kehtestatud, siis oleks palgakasv tõenäoliselt veelgi kiirem,“ tõdes Soosaar.

Keskmise palga kasv oli kiirem riigi ja kohalike omavalitsuste haldusalas, ligikaudu 7,5%, ning tegevusalade võrdluses tervishoius, 10,1%, ja avalikus halduses, 8,9%. Need on tegevusalad, kus registreerimiskohustus ei tohiks palgakasvu mõjutada. Erasektoris kasvas keskmine palk mõnevõrra aeglasemalt. Eesti ettevõtetes tõusid palgad veidi üle 7%, samas kui välisomanduses ettevõtetes oli palgakasv tagasihoidlikum, 2,5% juures. Töötlevas tööstuses tõusis palk keskmisest aeglasemalt, 4,4%.

Keskmise brutopalga kasvu kiirendab sel aastal Soosaare sõnutsi miinimumpalga 11% tõus. Miinimumpalk tõuseb nii 2014. kui ka 2015. aastal keskmise palgaga võrreldes ligikaudu kaks korda kiiremini. Netopalga ehk töötajale pärast maksude tasumist kätte jääva palga kasvu kiirendab sel aastal maksuvaba tulu tõus 144 eurolt 154 euroni kuus ja tulumaksumäära langus 21%lt 20%ni. Netopalk tõuseb nende muudatuste tulemusel miinimumpalga saaja jaoks ligikaudu 1,7% ja keskmise palga teenija jaoks 1,1% suuremat kätte jäävat palka. Töökohtade puhul, kus tööandja ja töötaja räägivad netopalga üle läbi, võib see olla soodne ja aidata kaasa tööjõukulude kasvu aeglustumisele.