Priit Alamäe kirjutas e-kirjas: „Võime kokku saada Lõõtsa 6c, sinna on lennuväljalt kõigest seitse minutit jalutada,” andes selge signaali, kuidas me oleme ülemaailmses äris ja jälgime, et asuksime oma klientidele ja kolleegidele nii lähedal kui võimalik.

2000. aastal rajatud Nortal on kasvanud 650 töötajaga ülemaailmseks ettevõtteks, kellel on kliente 22 riigis. Nüüd on Priit Balti riikide IT-kuningas, kelle äritegevus toob aastas sisse 42,1 miljonit eurot. Ta peab leidma viisi, kuidas seda ratast pöörlemas hoida ja äri suuremaks paisudes mitte hoogu kaotada. Tundub, et mehel on selleks plaan olemas.

36-aastane Priit Alamäe paneb kindla käega jooksma 30 slaidist koosneva esitluse pealkirjaga „Nortali strateegia 2015”, mis on selgelt vaid osa algupärandist, mida ta esitles oma enam kui 650 töötajale kõigest nädal tagasi.

Firmasiseste turbulentsidega heideldes ja poolt tosinat maailma eri paigus asuvat inimest juhtida püüdes tundub, et strateegia ülesehitamine on tema jaoks kõige olulisem element. Priit selgitab, et selge äristrateegia oli töötajate motiveerimiseks esmatähtis.

„Igal pool on küllaga IT-firmasid, kuhu tööle minna. Kui sa ei saa anda inimestele põhjust, miks nad just siin ametis on, lähevad nad kiiresti minema ja leiavad selle, kes annab,” möönab Alamäe. See arusaam ei tulnud kergelt: kaks aastat tagasi, veel sama hästi kui Nortalis olemise ajal rajasid viis töötajat salaja uue firma Iglu, mis pidi hakkama tegutsema senise tööandjaga samas valdkonnas. Need inimesed lahkusid ettevõttest skandaaliga, võtsid kaasa umbes 25 kolleegi ja püüdsid Priidu sõnul üle lüüa ka tema kliente.

Priit ei ole valmis seda kalevi alla panema, Nortal on Iglu ja mõned oma endised töötajad kohtusse kaevanud.

2000. aastal pandi firma püsti ja kuna esialgne plaan oli rajada raudse haardega e-turunduse veebilehed, anti vastsündinud ettevõttele nimeks Webmedia. Kolmikul ei olnud mingeid IT-teadmisi, seega tuli tööle võtta insenerid. Algne stardikapital oli 32 000 eurot, see kasutati arvutite ostmiseks ja esimeste palkade maksmiseks. Raha hangiti traditsioonilisel moel: oma säästud pluss sõprade, pereliikmete ja „narride” panused.

„Et kõigile palk välja maksta, ei saanud ma ise esimesed seitse kuud firmast ainsatki senti. Raha lihtsalt ei olnud,” meenutab Alamäe. Üks firma esimesi kliente Tartus oli EMT, kellele loodi veebileht ja interaktiivne teenindusplatvorm.

Nad teadsid IT-asjadest piisavalt, et müügiargumentidega välja tulla, kuid jutu tuum seisnes selles, et nende tarkvara aitab äri teha,” meenutab Nortali praegune suhtekorraldusjuht Liina Vahtras. Tol ajal oli kolmik – Priit, Avo ja Urmo – ennekõike agressiivsed ärimehed ja alles siis tarkvaraarendajad. Klientidele meeldis, mida nad nägid: mehed olid noored, pikad, siledaks raseeritud, lõhnasid hästi ja müüsid jõuliselt tarkvara, mis edendas kliendi äritegevust.

Viie aastaga hõivati tellimustoodete valmistamisel tarkvaraprojekteerimises 10–15 protsenti turust. Nagu Alamäe ütleb, olid nad noored, hullumeelsete 16-tunniste tööpäevade tegemine oli norm ja neil jätkus ikka veel energiat õhtuti klubides pidutseda.

Agressiivne ärihoiak on endiselt alles, kuid praeguseks on asjad muutunud: Priidu partnerid Avo Alender ja Urmo Pärg lahkusid neli aastat tagasi, et rajada väike konsultatsioonifirma UEC. Priit ise suunab nüüd liigse energia kahe lapse kasvatamisse ja on ka toidufänn, kellele meeldib valmistada idamaiseid roogasid, eriline lemmik on India köök.

Vaatamata välisturgudel kogetud ebaedule oli äritegevus Eestis tõusuteel: 2005. aastast alates oli tulu kasvanud peaaegu neli korda ehk 15 miljonini, millest 25 protsenti andsid 2010. aastal avaliku sektori hanked. Firma paisus jõudsalt ja Deloitte paigutas selle neli aastat järjest Kesk-Euroopa 50 kõige kiiremini kasvava tehnoloogiafirma sekka.

Webmedia tippaeg oli aastal 2011, kui ühinemine Soome ettevõttega CCC Cooperation topeldas tulu 34 miljoni euroni. Hetkega oli Webmediast saanud Baltikumi IT-turuliider, kelle lähim konkurent, Läti firma Exigen Service jäi enam kui poole tulukuse võrra tahapoole.
Webmediale 7,5 miljonit eurot maksma läinud tehing andis nüüd kaua ihatud juurdepääsu Soome turule.

Priit Alamäe möönab, et kasvupotentsiaal Soome ja Baltimaade turul ei ületa 10–15 protsenti aastas. Just sellepärast on pilk praegu pööratud Pärsia lahe piirkonda (Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu (GCC) riigid: Bahrein, Kuveit, Omaan, Katar, Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid). Omaani on rajatud 50 töötajaga kontor (kokku töötab Omaani projektidega 80 inimest). Järgmise aasta 4,5-protsendise kasvuga on GCC riigid üks kiiremini kasvavaid piirkondi maailmas.

Kolm viimast aastat on olnud Nortalile katsumusrohked: sõlmiti neli suurlepingut Soomes ja Omaanis, kustutades samal ajal firmasiseseid tulekahjusid. Pärast ühinemis- ja ülevõtmistehingut CCC Corporationiga nähti vaeva, et hoida kõiki oma äriüksusi käigus samadele strateegilistele ja rahanduslikele eesmärkidele suunatuna.

„Kohalik kultuur ja traditsioonid ei saa lasta sul muutuda tõeliselt rahvusvaheliseks ettevõtteks, kui sa lased kõigel lihtsalt oma teed minna,” nendib Nortali tegevdirektor. Mullu pöörati kõik pea peale ja nüüd ei ole firmal enam ühtki kohapõhist üksust – kõigil neil on oma valdusala (tervis, tööstus, e-valitsus, TIME) ja nad tegutsevad piiriüleselt.

Pärast tekkinud skandaali, kui oma töötajad konkureeriva firma asutasid, tehti firmas ka põhjalik puhastus. Tundub siiski, et kõik tulekolded ei ole veel kustutatud. Selle aasta veebruari raske turuolukorra tõttu Soomes lõpetas Nortal seal töölepingu nelja töötajaga ja saatis veel 13 ajutisele puhkusele. Kas Nortal suudab oma uue strateegiaga kõike kontrolli all hoida? See on järgmine keerukas ülesanne.

Materjal kuulub Forbes Eestile, www.forbes.ee
Materjali täismahus versiooni on võimalik lugeda FORBES Eesti veebruarikuu numbrist.